UURING: Tasuta ühistransport läheb rahvale üha enam korda

"Paljudele inimestele on otseühendused tegelikult täiesti olemas," tõdes Tallinna Tehnikaülikooli professor Dago Antov. Tallinnas jääb ühissõidukitega liikudes ümberistumiste arv alla 20% ning ka pikkade liinidega sõidavad inimesed ühest linnaservast teise haruharva.

Pilt: Scanpix

UURING: Tasuta ühistransport läheb rahvale üha enam korda (3)

Ott Rammo

"Paljudele inimestele on otseühendused tegelikult täiesti olemas," tõdes Tallinna Tehnikaülikooli professor Dago Antov. Tallinnas jääb ühissõidukitega liikudes ümberistumiste arv alla 20% ning ka pikkade liinidega sõidavad inimesed ühest linnaservast teise haruharva.

Tallinna Tehnikaülikooli professor Dago Antov ütles möödunud nädalal värsket Tallinna ühistranspordi uuringut tutvustades, et ühissõidukitega liikumine meil praegu oluliselt ei lange, kuigi autostumine on kasvanud.

Tallinna ühistranspordi kritiseerijad arvavad, et ühest paigast teise sõitmiseks tuleb hästi palju ümber istuda. "Tegelikult on ümberistumiste arv üsna väike, jäädes alla 20%," kinnitas Antov. "Paljudele inimestele on otseühendused tegelikult täiesti olemas."

Palju on räägitud sellest, et linn vajaks uusi pikki, linna ühest servast teise viivaid liine. Antovi sõnul sõidavad inimesed aga pika liini bussidega nr 5, 23, 33 ja 16 ühest otsast teise praegugi haruharva. "Need bussid ei kujuta endast ühte terviklikku liini," selgitas ta. "Väga vähe on inimesi, kes tahavad sõita 5. liini bussiga Koselt Männikule, küll on aga neid, kes sõidavad sellega kesklinna, ja neid, kes tulevad kesklinnas peale, et sõita Männikule."

Samamoodi astub enamik Õismäel nr 16 bussile peale tulnud sõitjaid Solarise juures maha ning Tallinn-Väiksesse sõidavad hoopis uued inimesed.

Suhtumine muutunud

Antovi sõnul on inimeste suhtumine ühistransporti viimasel viiel aastal muutunud. "Kui enne öeldi, et see pole linnaliikluse kõige tähtsam asi ja las ta olla nagu on, siis nüüd on linlased hakanud sellele rohkem tähelepanu pöörama," rääkis ta. "Kui juba autole mingit alternatiivi pakkuda, siis on esimesel kohal ikkagi ühistransport. Nüüd räägimegi rohkem jalgrattaga sõitjatest ja jalakäijatest."

Tegevlinnapea Taavi Aas lisas, et kui meedia väidab mõnuga, nagu oleks ühistranspordi korraldus meil iganenud, siis vastvalminud uuring seda ei kinnita. "Kindlasti ei vasta tõele väited, et Tallinna ühistransport on kuidagi ajast ja arust või põhineb mingisugusel eelmise sajandi otsustel," lausus ta. "Aga loomulikult on ühistranspordis asju, mida saab teha paremini."

Antovi sõnul on autostumine viinud mõned inimesed ühistranspordist lihtsalt veidi kaugemale. "Julgen öelda, et ehkki Tallinna ühistranspordis leidub puudusi, siis paha see küll ei ole," ütles Antov. "Pigem on paljudel inimestel kadunud ühistranspordis sõitmise harjumus. Need, kes ühistransporti ei kasuta, aga ka ei tea, millest räägitakse."

Päeval sõidavad eakad

Hommikuste ja õhtuste tipptundide ajal on ühissõidukites väga palju koolilapsi ja tööinimesi. "Päeval on kindlasti rohkem eakamaid inimesi ja võib-olla ka tööga seotud sõite," tõdes Antov. "Hommikul võiks pakkuda kiiremaid otseühendusi, näiteks ekspressbusse, et jõuda kiiresti sihtpunkti."

Uuringu järgi vajaks ühistransporti juurde Põhja-Tallinn ja Lasnamäe Ülemiste City/Tehnopoli piirkond, mis arenevad väga kiiresti. Aasa sõnul tasuks mõelda Kadaka ja Mustamäe ühendamisele Sõjamäe ja Ülemistega: "See on nüüd hästi konkreetne tööülesanne, mis meil tegelikult laual on ja vajab lahendamist. Ka Ülemiste ühendus Põhja-Tallinnaga võiks olla parem."

Tegevlinnapea ütles, et praegu läheb Ülemistesse küll 4. trammiliin, mitte aga nr 2 Põhja-Tallinnast, nii et sealt tuleb vahepeal ümber istuda. "Joonise pealt on hästi näha, et Põhja-Tallinnast Ülemistesse sõitjaid oleks, aga otseühendus praegu puudub," tunnistas Aas. "Nii et see on nüüd koht, mis toob siit tööst välja, et midagi tuleks teha teistmoodi."

 

Inimesed suisa ootavad tuttavat bussi

"Inimeste harjumus kasutada kindlaid liine on väga tugev," nentis professor Dago Antov. "Paljud lausa ootavad oma vana liininumbrit, millega eluaeg sõidetud, väites, et see on "jumala hea buss"."

Antovi kinnitusel on inimesed ühistranspordi liinide suhtes üsna konservatiivsed. "Harjumus kasutada mingeid kindlaid ühistranspordiliine on väga tugev," ütles ta. "Seetõttu tuleb vaadata, kas midagi oleks võimalik teha suhteliselt kiiresti, ütleme aasta jooksul, mingeid liine natukene muutes, kuid mitte midagi radikaalset ette võttes."

Praegu valmis uuringu teine etapp kavandatud kolmest. Mõned aastad tagasi lõppenud esimene etapp uuris valideerimiste järgi, kui palju Tallinna ühistransporti üldse kasutatakse. "Võib ju küsida, miks ma üldse pean piiksutama, kui kõik on tasuta," ütles Antov. "Aga tegelikult on valideerimisel kogutud andmed hindamatu väärtusega. Meil on olemas kõikide peatuste informatsioon, kuidas seal praegu sõidetakse, palju sealt alustatakse ja palju seal lõpetatakse sõite."

Praegune etapi uuris, kas olemasolevat liinivõrku peaks kuidagi muutma. Kunagi valmiv kolmas etapp soovitaks tulevast liinivõrku.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...