UUS VARJUPAIK: Igal nädalal annab hüljatud lemmikule kodu 10 inimest

"Mingit hoidmise ülempiiri meie juures tervete loomade puhul ei eksisteeri," kinnitas Tallinna loomade varjupaiga juhataja Eve Tobias. "Hoiame neid niikaua, kuni nad endale kodu leiavad. Keskeltläbi leiab endale uue kodu kümme looma nädalas, paljud ka välismaal. Aastaga on varjupaigast endale kodu leidnud 526 looma."

Pilt: Svetlana Aleksejeva

UUS VARJUPAIK: Igal nädalal annab hüljatud lemmikule kodu 10 inimest

Ivo Karlep

"Mingit hoidmise ülempiiri meie juures tervete loomade puhul ei eksisteeri," kinnitas Tallinna loomade varjupaiga juhataja Eve Tobias. "Hoiame neid niikaua, kuni nad endale kodu leiavad. Keskeltläbi leiab endale uue kodu kümme looma nädalas, paljud ka välismaal. Aastaga on varjupaigast endale kodu leidnud 526 looma."

Hiljuti sai aastaseks linnale kuuluv loomade varjupaik Paljassaares. Pealinn käis vaatamas, kuidas sealsetel asukatel läheb. Tobias tutvustaski leitud loomade käpakäiku.

Kuidas need loomad üldse siia varjupaika satuvad?

Eks nad põhiliselt Tallinna tänavatelt püütakse. Need on loomad, kelle inimesed on mingil põhjusel hüljanud. Mõned satuvad meile ka pärast omaniku surma, kui tal ei juhtu üldse pärijaid olema. Loomad jääksid muidu täiesti hooldajata.

Kas siis tänavatel töötavad – nagu filmides – loomapüüdjad, kes seal liikuvad koerad ja kassid kinni võtavad ja siia toovad?

Ei, mitte päris niimoodi. Meie inimesed ei käi juhuslikult tänavatel passimas, vaid lähevad ikka konkreetsete väljakutsete peale. Meile teatatakse, kus on hulkuvat looma nähtud, ja paremal juhul suudavad meile helistajad hoida loomal seni silma peal, kuni me kohale jõuame. On ka selliseid inimesi, kes ise püüavad hulkuva looma kinni ja annavad meile üle.

Kuidas teha kindlaks, et tabatud loomal pole peremeest? Kassid uitavad ju kogu aeg omapead ringi, see meeldib neile.

Tallinnas kehtib kord, et loomad peavad olema kiibistatud. Kui kiipi ei ole, siis see on märk, et tegu võib olla peremeheta loomaga. Kui meile satub kiibistatud loom, kes on registrisse kantud, siis näeme ju kohe ära, kes on omanik, mis on looma nimi ja nii edasi. Meil on siis omaniku kontaktandmed ja me võtame temaga ühendust. Kui omanikku ei saa kindlaks teha, see tähendab, et kiipi pole, jääb loomake seniks meie juurde, kuni omanik talle järele tuleb, või siis leiab ta siit uue kodu.

Kui pikka aega loomad teie kostil saavad olla?

Mingit hoidmise ülempiiri tervete loomade puhul ei eksisteeri. Hoiame neid niikaua, kuni nad endale kodu leiavad. Need loomad, kes lootusetult haigestuvad, kel pole enam elus midagi oodata, aitame viimsele unele, sest see lõpetab nende piina. Tore, et linn katab meil loomade hoidmisele tehtud kulud. Vastasel juhul peaksime ju hakkama ka terveid loomi nö magama panema. See oleks küll kole.

Kas hulkuvaid loomi on linnas viimasel ajal vähemaks jäänud?

Pilt on muidugi palju parem kui mõned aastad tagasi. Tallinna tänavatel hulkuvaid loomi eriti näha ju ei ole, võib isegi öelda, et neid ei kohta peaaegu üldse. Ja need üksikud, kes on, jõuavad varem või hiljem meie juurde. Mulle tundub küll, et linnas hulkuvaid loomi jääb järjest vähemaks. Selle taga, et hulkuvaid koeri on vähe, on kindlasti inimeste teadlikkuse tõus, et tuleb loomi steriliseerida.

Kui suur on ikka teile toodud loomadel tõenäosus endale päris kodu ja armastav pere leida?

Inimesed tunnevad meie loomade vastu suurt huvi. Iga päev käib meil palju huvilisi, et endale lemmikloom valida. Keskeltläbi kümme looma iga nädal leiab endale uue kodu. Nii et neil on väga suur tõenäosus oma uude päris koju siit pääseda. Kasse ikka võetakse rohkem, aga neid on meil ka palju enam pakkuda.

Ka välismaalased käivad meilt loomi võtmas, üks kass läks just äsja Hollandisse. Välismaalastest käib kõige rohkem soomlasi. Põhiliselt aga saavad oma lemmiku siit tallinlased. Selle ühe tegutsemisaasta jooksul on juba 526 looma leidnud endale meie kaudu uue kodu. Seda on päris palju. Oleme kõigile, kes on meie loomadele kodu pakkunud, väga tänulikud.

Aga kas juurde tuleb siiski rohkem asukaid kui siit lahkub?

Pea iga päev tuleb sama palju juurde, kui neid siit nädalaga õnnelikuna lahkub. Nii et loomade puudust siin esialgu ei ole. Praegu on kasside kõrghooaeg. Suvisel ajal on tekkimas rohkem kassikolooniaid, siia tuleb ka päris väikseid kassipoegi.

Kas kõigile leitud loomadele pannakse siin kiibid ja nimed?

Jah, kõigil meie asukatel on nimi ja kiip. Meie juurest läheb omanikule loom, kes on kiibistatud, vaktsineeritud, kastreeritud või steriliseeritud. Kõik protseduurid on siin tehtud.

Kas võime öelda, et Tallinnas on Eesti kõige parem loomade varjupaik?

Ma usun küll, et see on nii. Meie loomadel on väga head tingimused, nad ei ole kusagil väikses puuris kinni. Neil on liikumise ja elamise ruumi. Nendega tegeletakse. Noored vabatahtlikud abistajad käivad lõuna ajal koertega jalutamas, siin on selleks eraldi väljak. Meie töötajatel ei ole aega seda teha. Aga tänu abilistele saavad ka meie neljajalgsed füüsilist koormust. Meil käib siin abiks 30-40 vabatahtlikku. Samuti on meil hea varustus, linn on väga suure töö ära teinud ja palju panustanud. Meie kasside ruumis on neil hea elu, kõigile jätkub riiuleid, kuhu ronida. Eks siin on võimusuhted omavahel paika pandud ja igaüks teab oma kohta.

Kui tihti tuleb ette, et teie juures sünnivad uued kutsikad ja kassipojad?

Seda tuleb ette nendega, kes on äsja meile toodud. Nii kassidel kui ka koertel. Praegu on meil 13 koerakutsikat, kellest üheksa on siin sündinud. Ema toodi kevadel siia, me ei saanud arugi, et ta on tiine, tal sündis pärast jaanipäeva korraga üheksa kutsikat. Nendel väikestel veel nimesid ei ole. Juhtus aga nii, et koeraema imetas korraga kaht pesakonda, sest meile toodi veel neli kutsikat, kelle silmad olid alles kinni. Keegi oli nad jätnud karbi sisse suvalisse kohta, kindlasse surma, selle asemel et hakata neile uusi kodusid otsima.

Kui sinu lemmikloom ikka sünnitab, siis peab hoolt kandma ka selle eest, et pojad saaksid kodu. Kui aga ei ole plaanis koerte kasvatamisega ja neile kodu otsimisega tegeleda, siis tuleks oma lemmikloom ära steriliseerida. Siis kaob vajadus kutsikaid tänavale jätta. See oleks ka koera tervisele parem.

Milliseid lemmikloomi peale koerte ja kasside on inimesed veel ripakile jätnud?

Meil on olnud ka küülikuid, rotte, tšintšiljasid, papagoisid. Praegu on küll ainult kassid-koerad ja üks kakaduu, kes on üsna pisike ega räägi.

Kuidas igaüks teie tegemistele kaasa aidata saaks, kui pole tahtmist looma endale koju viia?

Võimalusi on palju ja nendest saab kõige parema ülevaate, kui minna internetis meie koduleheküljele www.varjupaik.ee Meil on annetustelefon, mille abil saab väga lihtsalt rahalisi annetusi teha. Meile võib annetusi teha ka muus vormis, aga enne kui mingeid esemeid või toitu tuua, oleks hea meile helistada ja täpsustada, mida on kavas tuua, siis saame öelda, kas seda või teist on vaja. Muidugi on igasugune abi teretulnud, aga enne peaksime siiski andma sellele heakskiidu, sest võib juhtuda, et parasjagu ei ole meil üht või teist asja tarvis või pole võimalik toitu lattu panna.

Kes endale koju looma ei taha, võib hakata veebiperemeheks. Me anname soovijale konkreetse looma, keda ta saab hakata üleval pidama ja kellega jalutamas käia meie jalutusväljakul. Aga seegi peab sündima ikka meiega koostöös. Me peame olema veendunud, et asi toimib ja on ka loomale vastuvõetav. Päris automaatselt, ainult hiireklikiga veebiperemeheks ei saa, kuid kokkuleppele jõudes anname teile konkreetse looma, keda hakata sponsoreerima ja miks mitte välja õpetama. 

Mida tahaksite lemmiklooma omanikele eriti südamele panna?

Kindlasti tuleb loomale panna kiip. See on esimene asi, kui oled võtnud looma, kellel veel seda ei ole. Ja siis tuleb vähemasti kord aastas käia loomaarsti juures, isegi kui loomal silmaga nähtavat viga ei ole. Loomi tuleb pidevalt vaktsineerida, et nad väljas käies ei saaks mingeid haigusi. Peab tegema parasiiditõrjet. Tuleb hakata jälgima ka loomade toidusedelit ja lasta neil liikuda. Meilegi on tulnud paar ülekaalulist looma, tänapäeval on loomade ülekaalulisus probleemiks muutumas. Aga selle vältimiseks saavad inimesed palju ära teha. Öeldakse, et kuidas peremees, nõnda loom. Teiste sõnadega – tuleb jälgida nii enda tervislikku toitumist ja liikumist kui ka looma oma. Koeraga ja miks mitte ka kassidega tuleb käia jalutamas. See on hea nii loomale kui ka peremehele.

Mida soovitada neile, kes tahavad endale lemmiklooma?

Mina soovitaksin tallinlastel ikka esmalt tulla ja vaadata meie loomade varjupaika, kui on soov saada lemmiklooma. Nagu ütlesin, on meie loomad hooldatud, ravitud, puhtad ja terved.

 

Tule loomadega tutvuma!

• Kodu ootavate loomadega tutvumiseks tule kohale Paljassaare tee 85.

• Teated leitud ja hukkunud loomade või oma kaduma läinud looma kohta saab jätta ööpäevaringsele infotelefonile 514 1431.

Laadimine...Laadimine...