VAATA VIDEOT! Linnapea: peatänava projekt on üks suurimaid, mida lähiaastatel soovime ellu viia

"Me ei loobu peatänava projektist ega muuda selle kontseptsiooni – eesmärk on muuta linnaruumi, et anda jalgratturitele ja jalakäijatele rohkem ruumi. Ent selle projekti teostamise ajal peab olema ka ülejäänud linnaruum ettevalmistatud," ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.

Pilt: Albert Truuväärt

VAATA VIDEOT! Linnapea: peatänava projekt on üks suurimaid, mida lähiaastatel soovime ellu viia (2)

Meelis Piller

"Me ei loobu peatänava projektist ega muuda selle kontseptsiooni – eesmärk on muuta linnaruumi, et anda jalgratturitele ja jalakäijatele rohkem ruumi. Ent selle projekti teostamise ajal peab olema ka ülejäänud linnaruum ettevalmistatud," ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.

Kui pandi kokku riiklike investeeringute kava, esitas Tallinn ettepaneku, et linn tahaks linnakeskkonda muuta siin viibivatele inimestele mugavamaks – vähendada liiklust ja seeläbi suurendada ühistranspordi kasutuse mugavust, et inimesed loobuksid autodest, tuleksid sellesse keskkonda pigem ühistranspordiga või siis rattaga.

Korraldati konkurss arhitektuurilise lahenduse leidmiseks, mille võitis võistlustöö "Kevad linnas", mis põimib tulevase Tallinna linnaruumi ajaloolise, vanalinna ümbritsenud bastionivööndiga.

K-Projekti tehtud peatänava eskiisprojekti simulatsioonist aga selgus, et keskkond ei muutu mugavamaks, sest see vähene määr tavasõidukeid, mis siit läbi peab tulema, lihtsalt istuvad ummikutes, blokeerivad ära ühistranspordi liikumise. Ka kõige paremini töötav eskiisprojekti versioon laseks läbi vaid veerandi praegusest liiklusest, kuid isegi sellisel juhul tekiksid Pärnu ja Narva maanteel ummikud. K-Projekti juhataja Rein Annusver ütles, et lisaks väheneks ühistranspordi keskmine kiirus ning mõnes kohas satuks ohtu jalakäijate turvalisus.

"Viimasel ajal räägitakse tihti sellest, et linnavalitsus muutis kontseptuaalset lähenemist, et praegune linnaplaneerimise poliitika on keskkonnavaenulik ja soosib autode arvu suurendamist," alustas Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. "Mulle tundub, et selline hinnang ei ole õige."

Kõlvart selgitas, et mingit kontseptuaalset muutust linnaplaneerimises pole toimunud ja et tegelikult see, millest räägitakse, on adekvaatne planeerimine. "Me ei räägi sellest, et meie jaoks ei ole tähtis ehitada jalgrattateid või anda rohkem võimalusi jalakäijatele – me räägime sellest, et suure tee ehituse projekti juures tuleb eelkõige osata näha suuremat pilti, mis on pikaajaline mõju, aga ka vaadata millal ja mis järjekorras tuleb ühe või teise projektiga edasi minna."

Kõlvart tõdes, et lahendus, mida praegu pakutakse, suudab läbi lasta umbes 25 protsenti tänasest liiklusest. "Vaatamata sellele, et liikluse vähendamine oli sisse kodeeritud, kuid mitte nii suures ulatuses ja kindlasti mitte ühistranspordile."

Kõlvart rääkis, et kuna peatänava projekt on üks suurimaid, mida linn lähiaastatel soovib ellu viia, siis peab ette nägema ka selle mõju ning lähtuvalt sellest aru saada, milliseid projekte tuleb teha eelnevalt, et peatänava projekti teostamine ei tekitaks kollapsit.

Eelkõige oleks vaja tegeleda sadama trammi, Estonia puiestee tunneli ja Rävala puiestee pikenduse projektiga. "Ja kõik need kolm projekti ei ole mingi teooria, vaid küsimus on selles, mis on õige järjekord," selgitas Kõlvart. "Mina väidan, et selleks et ellu viia peatänava projekt, tuleb tegeleda ettevalmistavate etappidega. See ei ole teoreetiline plaan, see on see, millega me lähiaastatel peame tegelema ja hakkame tegelema."

Peatänava idee

Tallinna Peatänava eesmärk on muuta linnasüda rohkem avatuks erinevatele liikumisviisidele. Nii jalakäijatele, jalgratturitele, ühistranspordile, aga ka tavasõidukitele. Selle idee raames viis Tallinna linnaplaneerimise amet läbi ideekonkursi – tänavaruumile otsiti arhitektuurset lahendust. Selle arhitektuurse lahenduse käigus pidi säilima võimalus liigelda erinevatel liikleja gruppidel.

"Endine Tallinna Kommunaalamet nüüd Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet sõlmis projekteerimise töövõtu lepingu – me lähtusime Euroopa Liidu rahastuse meetme määruse nõuetest, ideekonkursi tulemusel selgunud arhitektuursest lahendusest ja hakkasime koostama eskiisprojekti," rääkis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti juhataja asetäitja Reio Vesiallik.

Eskiisprojekti koostamise käigus tulid välja mitmed kitsaskohad, mida prooviti töökoosolekutel kõikide ametite koostöös arhitektidega lahendada. "Mitmed asjad me saime ära lahendada, need olid sellised väiksemat tüüpi, aga hakkas aina rohkem silma paistma probleem liikluskorralduslahenduse osas. See tähendab, et tänaval ei olnud arvestatud sellega, et sellel ikkagi oleks tagatud meetme määruses nõutud ühistranspordi liikuvuse parendamine ja tavasõidukite liikluse säilimine," selgitas Vesiallik. Eesmärk on vähendada tavaliiklust ehk kesklinna läbivat transiitliiklust. "Sellesama meetme raames oli ka Reidi tee, mille eesmärk on suunata transiitliiklus südalinnast eemale – see on nii-öelda siis Põhjaväil. Kui Ülemiste ristmik on Lõunaväil, et saada liiklus lõuna poolt mööda, siis nüüd Reidi teega, me saame põhja poolt mööda. See annaks võimaluse hakata analüüsima peatänava rajamise võimalust."

Arhitektid ei arvestanud liiklusega

Tuleb välja, et ideekonkursi arhitektid oma peatänava lahenduses ei ole piisavalt arvestanud sellega, kuidas liiklus tänavaruumile ära mahub. Ühistranspordisõidukite arv ise peatänaval on ka niivõrd suur, et arhitektid ei ole arvestanud selle läbilaskevõime suurusega.

Tallinna Transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa möönis tellitud uurimuse valguses, et paraku arhitektuurselt väga ilus töö osutus liiklustehniliselt selliseks, mis kahjustab kõigi liiklejate huve, kaasa arvatud jalakäijaid, ühistranspordi kasutajaid kui ka autoga liiklejaid. "Mõned lahendused osutusid ka ohtlikuks, kus jalakäija saab otsesema teeületuse, kuid ta viibib sõidukite ja ühistranspordiga samas liiklusruumis kauem, mis on kahtlemata ohtlikum," ütles Rüütelmaa.

Lisaks ei olnud tol hetkel selget teadmist sadama trammiühenduse osas, mis on nüüd tulnud värskelt sellisesse etappi, et linn on sõlminud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga koostöökokkulepe, et alustada sadama trammiühenduse projekti koostamist. "See tähendab, et meil tuleb Peatänava projektis ka sellega arvestada. Ei saa tekkida olukorda, et me paneme liikluslahenduse ainult peatänava osas kokku ja siis sealt ei ole enam võimalik mitte mingit ühendust läbi viia," põhjendab Vesiallik kogu Peatänava alale transpordiameti poolt tellitud simulatsiooni.

Arhitektid olid seda siiamaani projekteerinud üksikute ristmike kaupa, mistõttu ei olnud võimalik kogu pilti inimestele silme ette tuua. See andis osalise info iga ristmiku kohta, aga tervikpildina seda ei olnud läbi hinnatud. "Kui me palusime seda arhitektidel teha, siis arhitektid ütlesid, et nende nägemusel see ei ole vajalik, nemad on tellinud ristmike kaupa ja saavad aru, et selle alusel peaks toimima," rääkis Vesiallik. "Me oleme nüüd jõudnud olukorda, kus liiklussimulatsioon terve projektala ulatuses on näidanud, et ideekonkursis pakutud lahendus ei ole liikuvusele mitte kuidagi parendav, vaid pigem ta pärsib just ühistranspordiliiklust. Ja seda ei ole meetme nõudeid arvestades võimalik sellisena ellu viia."

Vesialliku sõnul tuleb nüüd kõigepealt arhitektidega töö läbi käia. "Siiamaani nad on öelnud, et nad enda tööd korrigeerida ei taha. Nemad on lähtunud ideekonkursi võidu tööst, mille alusel on arhitektuurne lahendus saanud uhke," selgitas Vesiallik. "Kui liikluslahendust paremaks muuta, tähendab arhitektuurse lahenduse muutmist. Ja nad ei ole siiamaani sellega nõus olnud. Nüüd, kui me selle teema nendega avame, kas nad on nõus simulatsiooni alusel oma tööd muutma, siis me saame lõpliku vastuse."

Kui arhitektid ütlevad, et nad ei muuda, siis tuleb linnal paratamatult leping lõpetada ja teha uus projekteerimise riigihange. "Aga siis peame me olema väga selgelt üles kirjutanud kõik nõuded, mida peab tulevane projekteerija arvesse võtnma, sealhulgas ka kõik uued läbimurded, transpordi ümbersuunamise võimalused. See saab olema natuke suurem pilt kui ainult kaks tänavat kesklinnas."

Kaubamaja ristmik avatakse jalakäijatele

Peatänava projekt hõlmab ka väga huvitavat – nimelt on kindel plaan avada Kaubamaja ristmik taas jalakäijatele. Maa peale tekiks jalakäijatele mugav liikumisviis ja sõidukid sõidavad tunneliga maa alt läbi. Ühistransport ja jalakäijad jäävad ma peale ja tavasõidukid maa all. Kusjuures ka teenindav transport kõikidele külgnevatele kinnistutele liigub maalt.

"See on nii-öelda vana olukorra tagasitoomine, kus jalakäijad ületasid Kaubamaja ristmiku maa peal," ütles Vesiallik.

Tallinna ametkonnad on hinnanud tehnovõrkude paiknemist ja hinnanud projekti tehnilist teostatavust. "Ja loomulikult oleme ka rääkinud läbi naabruses olevate kinnistu omanikega nende arenduste plaanidega seoses ja oleme jõudnud sellise tulemuseni, et see võtab natuke aega, aga on teostatav," selgitas Vesiallik. "See on pisut keerulisem kui maapealse tänava rekonstrueerimise lahendus, aga see on teostatav ja nüüd on ainukene tee, mida me veel siis peame ette võtma, et täpselt leppida kokku naaberkinnistute omanikega arenduste käigus kaasfinantseeritav osa ning projekteerimine kiirelt käivitada, et jõuda väljaehitamiseni."

Kaubamaja ristmiku avamine sõltub ka sadama trammist, sest sadama tramm peab tulema samamoodi üle ristmiku, et jõuda Laikmaa tänava kaudu Hobujaama.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...