Vadim Belobrovtsev: pigem püsiv lahendus kui moodullasteaiad

Hiljuti kerkis päevakorrale küsimus Tallinna linna lasteaedade moodulitest ja nendest loobumisest ajal, mil linnas on lasteaiakohti vajaka. Moodullasteaedadest rääkides on oluline meeles pidada seda, et moodulid pole kunagi olnud mõeldud püsi või pikaajalise lahendusena, kirjutab arvamusloos Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev.

Pilt: Scanpix

Vadim Belobrovtsev: pigem püsiv lahendus kui moodullasteaiad

Toimetaja: Toomas Raag

Hiljuti kerkis päevakorrale küsimus Tallinna linna lasteaedade moodulitest ja nendest loobumisest ajal, mil linnas on lasteaiakohti vajaka. Moodullasteaedadest rääkides on oluline meeles pidada seda, et moodulid pole kunagi olnud mõeldud püsi või pikaajalise lahendusena, kirjutab arvamusloos Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev.

Just püsilahendustesse on linn panustanud pidevalt ja seda läbi vanade lasteaedade kordategemise või laiendamise läbi, aga ka uute rajamise näol.

Samavõrd oluline on see, et mooduleid kasutanud piirkondades on statistika kohaselt erinevatel põhjustel laste arv vähenenud. Tuleb tunnistada, et kaugelt mitte alati ei tähenda laste arvu vähenemine automaatselt lasteaiajärjekordade lõppu. Omaette näitena mainin seda, et Nõmme Männimudila lasteaias, kus kasutati moodulmaju, on võimalik kohataotlejaid suunata mõnda teise sama piirkonna lasteasutusse, näiteks Kraavikrõlli või Männiku lasteaeda.

Moodullasteaiad jäävad minevikku

Moodulmaju kasutanud lasteaedades, kus neist on nüüdseks loobutud, on enamusele 2019. aastaks kohta soovivatele laste vanematele pakkumised tehtud kas samasse, varasemalt moodulit kasutanud (päris)lasteaeda või siis mõnda teise, lapsevanema poolt soovitud lasteaeda. Koha ootele on jäänud peamiselt sõimeealised lapsed, kellest enamik saavad alles sügisel pooleteiseaastaseks või need, kes on järjekorraga liitunud alles sellel aastal.

Linna kui terviku ja selle arenguperspektiivide seisukohalt on oluline, et meil oleks olemas oma arengustrateegia, sh ka haridusstrateegia. Viimane neist on hetkel koostamisel ja avalikkuse ette jõudmas juba käesoleva aasta sügis-talvel. Valmiv strateegia näeb ette ka peatükki, mis puudutab meie lasteaedu: uute ehitamist, vanade renoveerimist, kohtade planeerimist ja seda kõike võttes arvesse rahvastiku prognoose, linna uusarenduste paiknemist jne.

Pirita linnaosas laheneb koolikohtade probleem 

Uutest perspektiividest võiks saladuse katte all mainida, et Pirita linnaossa on lähitulevikus kavas rajad uus Padriku algkool ja seda samanimelise lasteaia lähedusse. Kusjuures selle planeering käivitud eeldatavalt juba järgmisel aastal. Selleks ajaks peaks saama selgeks ka see, kas uues majas hakkavad õppima kolme esimese klassi või hoopiski kuue klassi õpilased. Tõenäoliselt laheneb tänu uuele koolile suures osas ka Pirita linnaosas olev koolikohtade probleem.

Kriitikat on saanud ka Pirita lasteaiakohtade põud. Meenutan, et see linnaosa sai veel kümme kuud tagasi omale uhiuue Pirita-Kose lasteaia, kus avati varasemast kaks korda suurem hulk rühmasid. Teadaolevalt on suurim probleem lasteaiakohtade osas hetkel Põhja-Tallinnas ja Kadriorus. Samas ei saa öelda, et linn poleks täiendavate lasteaiakohtade nimel ka seal pingutanud: poolteist aastat tagasi valmis Kadriorus uus Lotte lasteaed. Peagi saab uue lasteaia ka Haabersti linnaosa, kus peagi on algamas Järveotsa 33 maja projekteerimine. Kavandatav ligi 250. kohaga lasteaed peaks kõigi eelduste kohaselt valmis saama järgmisel aastal.

Üha uued lasteaiad saavad uue kuue

Linn panustab lasteaedade renoveerimisse 10 miljonit aastas. Üha uued lasteaiad saavad uue kuue või on kohe-kohe renoveerimisele minemas. Nii näiteks on kiirelt arenevas Põhja-Tallinnas lähinädalatel lõppemas Sitsi lasteaia remont, Mustamäel remonditakse Männikäbi lasteaeda, kuhu lapsed saavad eeldatavasti sisse juba hilissügisel. Projekteerimine on kas juba alanud või algab selle aasta sees järgnevates paikades: need on Laagna Rukkilille lasteaed Lasnamäel, Vindi lasteaed Kristiines, Nõmme Rabarübliku lasteaed, Kesklinnast lähevad renoveerimisele Liivamäe ja Päikesejänku lasteaiad ning Mustamäelt Rõõmupesa lasteaed.

Nimetatud ehituslikele tegevustele on rahaline kate juba ette nähtud. Samas peaks koos laste arvu langusega (viimati 340 aastas) olema selge ka see, et järjekorrad lühenevad oluliselt ja kaovad kohati sootuks.

Kokkuvõtvalt võin julgelt väita, et arvestades lasteaedade renoveerimise ja uute hoonete kerkimise hetkekiirust, ei ole kuigivõrd arukas suunata ressursse moodullasteaedadesse kui ajutistesse lahendustesse. Linn eelistab siinkohal tegeleda püsilahendustega. 

 

Laadimine...Laadimine...