VIDEO JA FOTOD! Täna tähistati admiral Krusensterni 250. sünniaastapäeva

Tallinna Toomkirikus mälestati admiral Adam Johann von Krusensterni, kellel täitus täna 250. sünniaastapäev. Toomkirik on admirali ja tema abikaasa viimane puhkepaik.

Pilt: Mats Õun

VIDEO JA FOTOD! Täna tähistati admiral Krusensterni 250. sünniaastapäeva (1)

Liisa Aadussoo

Tallinna Toomkirikus mälestati admiral Adam Johann von Krusensterni, kellel täitus täna 250. sünniaastapäev. Toomkirik on admirali ja tema abikaasa viimane puhkepaik.

53images

Admiral Krusenstern on kõige tuntum selle poolest, et ta viis esmakordselt Vene mereväe lipu ümber maailma aastatel 1803-1806. Oma reiside põhjal koostas ta ka esimese täpse kaardikogu maailma suurima ookeani kohta "Lõunamere atlas" . Ta oli uuendusmeelne ja haritud juht, kes lisaks maadeavastustele edendas ka laevanduse eetikat.

Eesti Meremuuseumi juht Urmas Dresen hindab admirali pärandit kõrgelt. "Selle reisi ajal oli veel üks oluline asi,“ sõnas ta.  „Krusenstern oli see, kes astus vastu ihunuhtluse kasutusele madruste vastu, mis oli sel ajal laevastikus väga tavaline. Samuti on oluline, et Krusensterni järgselt loodi mereväe kadetikoolis eraldi klassid ohvitseridele. Seda seetõttu, et ta rõhus eelkõige haritud, teadlike ja empaatiavõimeliste ohvitseride peale, kes mängivad laevastikus olulist rolli."

Admirali suureks eeskujuks oli maadeavastaja James Cook, kes ka ta eluvalikuid paljuski mõjutas. Lisaks läheb ajalukku ka üks Krusensterni viimastest teenetest enne surma - Vene Geograafiaseltsi asutamine. Admirali meenutatakse, kui sihikindlat ja töökat meest.

"Visadus viib sihile eriti siis, kui sul on varjamatu tahe ja jõud minna õppida, õppida, õppida. Alates Toomkoolist, pärast edasi õppida mereteadust ning õppida välismaal. Kui tead, mis on su kirg ja tahe, siis see viibki sihile ja lõpuks oled akadeemiate liige ja geograafiaseltsi liige ning suudad teha selliseid ülesandeid, mis jäävad sajanditeks inimeste kultuuriloo mällu," lausus  EELK Tallinna Piiskopliku Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru.

Kuigi Krusenstern oli maailmakodanik, soovis ta matmist Eestisse. Toomkirikusse matmiseks sai ta tsaarilt eriloa. Seal mitmete reisisümbolitega kaetud sarkofaagis puhkab ta koos abikaasaga.

Sarkofaagil on lipukirjaks "spe fretus" ehk lootusele toetudes. Kui oled kõik teinud oma tarkusest ja nõust on siiski asju, mis on jumala kätes. Lootus on see, mis aitab inimesel elada ja annab tuge, siis kui on tohutult raske nagu praeguses koroonaperioodis on meil lootus, et üksteist hoides me jõuame sihile, Krusenstern jõudis ümber maailma" lisas Tuhkru.

Täna toimuvad mälestusüritused maadeavastaja austuseks ka tema sünnikohas Hagudi mõisas ning  Paksus Margareetas tunnustatakse Krusensterni mälestusvõistluse võitnud õpilast.

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...