16 kommentaari

no nii

Vasta kommentaarile

http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/elu/uskumatu-kuid-tosi-patsi-ajal-tahistati-estonias-suurt-oktoobrit.d?id=67049362

Ka Pätsu ajal tähistati aastal 1939 oktoobripühi.

tähtpäev

Vasta kommentaarile

Alates aastast 1962 on septembri teine pühapäev fašismiohvrite mälestuspäev ÜRO-s.

vaid huvid

Vasta kommentaarile

Igal riigil on vaid huvid lugupeetavad ja seega unustame kõik nn mikserite-sekserite nn demokraatia ja nn ühised väärtused. Igal riigil on vaid huvid ja ainult. 1939. aasta otsustavatel päevadel püüdis Eesti teha kõik teat toetuse saamiseks nii Suur-Saksamaalt pöörduti Saksa relvajõudude juhatuse poole mis asus Ida-Preisimaal nn Poola juhtumit lahendamas kui ka Soome poole. Paraku Soome tollane välisminister oli hõivatud oma haigestunud sugulasega ja ei soovinud mingit tülitamist...Ei olnud kellegi poole pöörduda selles asi - kõik realiteedid tehti kärmelt selgeks. Eesti oli üksi täiesti üksi. Seesinane keegi sm Turtola võiks tegeleda Soome ajalooga tööd piisavalt vaid edu. Igal riigil on vaid huvid ja kõik.

diplomaat postitas:

Saksa - Nõukogude mittekallaletungipakti sõlmimine tekitas EW poliitikutes arusaamatust ja paanikat, sest arvati, et Saksamaa tungib peagi Nõukogude Liidule kallale ja selle nimel oldi aastaid tegutsetud.
Admiral Canarise hea tuttav kolonel Maasing saadeti Berliini asja uurima. Canaris aga teatas, et ei saa MRP kohta midagi öelda.
Eestis viibinud kontserni "IG Farbenindustrie" direktor Fritz ter- Meer teatas, et ka peale MRP sõlmimist jätkab Saksamaa endist poliitikat Nõukogude Liidu suhtes. Tema arvates levib Saksamaal arusaam, et Nõukogude Liidu loodusvarad peavad olema kättesaadavad üksnes Saksamaale ja kuna neid vabatahtlikult kätte ei anta, siis tuleb selle nimel võidelda ja selleks valmistuvat Saksamaa juba pikka aega.
Seoses baaside lepinguga saadeti kolonel Maasing koos kaitsepolitsei agendi parun Uexkülliga uuesti Berliini. Saadi teada, et Saksamaa vaatab Punaarmee baasidele Baltikumis kui ajutisele nähtusele.
Nagu von Ribbentropi hilisemast avaldusest selgus, kulgesid MRP läbirääkimised Kemlis üldiselt sujuvalt.
Poola suhtes olevat kiiresti kokku lepitud, probleeme tekkis piiri tõmbamisega Balti riikide piirkonnas, mis Inglismaa ja Prantsusmaa poolt oli juba müüdud NLiidule, ja nii ka jäi.

abwehrnebenstelle

Vasta kommentaarile

Peale vabadussõdalaste kõrvaldamist poliitikast otsustas Eesti kaitsevägede staap 1935. aasta septembris luua sidemeid Saksa sõjaväeluure Abwehriga, et alustada luurealast koostööd Nõukogude Liidu vastu. Ei ole selge, kas algatus tuli Eesti või Saksamaa poolelt. 1936. aasta mais saabus Canaris Eestisse eraviisilisele külaskäigule, kus ta kohtus ülemjuhataja Johan Laidoneri, staabiülem Nikolai Reegi ja sõjaväeluure ülema Richard Maasinguga. Kohtumisel lepiti kokku sõjalise teabe vahetamises. Samuti pidi Abwehr varustama Eestit tehniliste vahenditega. Abwehri huvitas Nõukogude Liidu transpordisüsteem. Abwehr rajas Eestisse luurekeskuse Grupp 6514. Eesti ja Königsbergi Abwehr II sideagendiks oli Andrei von Uexküll.
Saksa orientatsioon tekkis EW sõjaväes 1935. aasta teisel poolel, kui Saksamaal erinevaid sõja – ja luurekoole või kursuseid lõpetanud ohvitserid eesotsas sõjaväeluure juhi kolonel Richard Maasinguga said juhtivatele ametikohtadele.

valija

Vasta kommentaarile

President Päts kuulutas aastal 1934 eesti rahva haigeks ja teda terveks ta ei kuulutanudki. Kaitseseisukord, tsensuur ja Pätsi diktatuur kestsid Eesti Wabariigi lõpuni. Alles juunikommunist J. Vares-Barbarus kuulutas eesti rahva oma raadioesinemises taas terveks!
Samasuguse eesti rahvast halvustava suhtumisega on esinenud ka ennast kogu rahva presidendiks nimetanud Lennart Meri.
2003. aasta 14. septembril Viimsi koolimajas hääletamas käinud ekspresident Lennart Meri avaldas arvamust, et Euroopa Liit on tore ning ühinemisele “ei” öelnud inimesed on võimetud oma peaga mõtlema. “Ükski inimene ei lähe elades lollimaks, välja arvatud need, kes ka täna hääletavad tõenäoliselt Euroopa Liidu vastu,” lausus endine riigipea. “Neile võin vaid sügavalt kaasa tunda.” Me ei soovi tagasi minna niisugusesse maailma, kus õiglust määrab sõjavägi ja saatust suuremate riikide ülekaal. Eesti tahab olla väike, vajaduse korral isepäine ja uhke.”

taustauurija postitas:

Huvitav asjaolu selgub ka riigikontrolör Karl Soonpää kirjapandust 28. aprillil 1940, kui ta koos president Konstantin Pätsi ja Saksamaa saadiku Hans Frohweiniga ühte söögilauda oli sattunud. Nimelt rääkis president Päts lauavestluses, et pärast ilmasõda sünnib ühine Euroopa. «Praegune sõda loob vist Euroopa ümber – Pan-Euroopa suunas. Väikesed riigid näevad, et neutraliteedikinnitused ei suuda midagi päästa – ainult Union.»

http://www.dailymail.co.uk/news/article-1179902/Revealed-The-secret-report-shows-Nazis-planned-Fourth-Reich--EU.html
Revealed: The secret report that shows how the Nazis planned a Fourth Reich ...in the EU.

http://www.relay-of-life.org/en/2016/10/the-nazi-roots-of-the-brussels-eu/
The Nazi Roots of the ‘Brussels EU.

https://www.darkmoon.me/2016/the-coudenhove-kalergi-plan-white-genocide-by-design-part-1/

kapten

Vasta kommentaarile

1939. aasta 8. septembril pikendas president Päts kaitseseisukorda ehk vaikivat ajastut veel kahe aasta võrra.
1939. asta oktoobris tühistas Uluotsa valitsus Eestis välispasside kehtivuse, samuti keelati telefoni - ja raadioside välisriikidega, korjati ka relvad ära.

somm

Vasta kommentaarile

Soome ajaloolase Martti Turtola raamat „Kindral Johan Laidoner ja Eesti Vabariigi hukk 1939–1940“ selgitab, miks 1939. aastal Nõukogude sõjaväge võeti Eestis vastu mingi vastupanuta ning Eesti sõjaväeorkestrite muusika ja auavaldustega.
Eesti kaitsevägi integreeriti Punaarmeega ning sõdis Teises maailmasõjas Eesti rahvusüksusena võiduka lõpuni koos tolleaegsete Nõukogude Liidu liitlastega, eesotsas USA-ga. See muidugi tekitab väliseestlaste hulgas palju poleemikat, sest tõde on raske alla kugistada peale poole sajandi kestnud vastupidiste väidete ja müütide levitamist Pätsu ja Laidoneri suhtes.

preislane

Vasta kommentaarile

1938. aasta Müncheni sobinguga sai Saksamaa omale Sudeedimaa. Poola ja Ungari kasutasid juhust ja võtsid omakorda osa Tšehhoslovakkiast endale.
http://www.tatveteran.ru/news/?id=539
Poola võiduparaad Tšehhoslovakkia üle 1938. aasta 11. novembril Warssavis, millest võtsid osa ka kõrged Saksa sõjaväelased.

Saksamaa ja Poola läksid hiljem omavahel tülli ka Tšehhoslovakkia pärast, sest Poola soovis enamuse Tšehhoslovakkiast endale saada.
https://aladinsmiraclelamp.wordpress.com/2016/04/24/the-unknown-history-of-the-1939-german-polish-conflict/ Saksa – Poola konflikt aastal 1939

1938. aasta 20. oktoobril puhkes skandaal, sest "Päevaleht" kritiseeris Poolat Tšehhoslovakkiale kuulunud Tešini piirkonna okupeerimise eest.
Ka 17.saj. Poola võimus eestlaste aladel nähti häda ja viletsust.

Kostja südametunnistusel

Vasta kommentaarile

Poola jagamise ja Eesti okupeerimise vahel oma üheksa kuud ja selle ajaga oleks pidanud Päts ja Laidoner kohekindlasti oma neli-viistuhat võimalikku ohualust pakku aitama. Mõnd muide ka aidati baaside lepingu signeerinud välisminister Karl Selter asus Šveitsi, Saksa väejuhatusega Ida-Preisimaal kontakteerunud kõrge sõjaväelane Masing ja ilmselt mõnedki teised. Kuid oleks pidanud aitama rohkemaid kõik edaspidine oli ju tegelt teada ja seda aega teat võimalust oleks pidanud kasutama. Täpselt nii tegi Suur-Saksamaa baltlaste ümberasustamisega poolakatelt äravõetud kodudega Posenis ja nn Poola koridori aladel. Seega jääb Kostja südametunnistusele paraku. Kuid rohkemat Eesti teha tegelt ei suutnud sakslased lõid vaid prantslannadega aega viitvad tublid liitlased prantsmannid ja inglismannid lihtsalt puruks ja olidki Pariisis just käima siis Juunipööre.

võimalused 1939. aastal

Vasta kommentaarile

Poola jagamine pani Ida-Euroopas asjad paika ennast mingil põhjusel suurriigiks pidav Poola hävitati ja alad sisuliseilt jagati Saksamaa ja Nõuk. Liidu vahel. Poola liitlased Prantsusmaa ja Inglismaa tegelt ju ei sekkunud sõda kuulutati kuid sõda tegelt ei peetud. Ilmselt kõik siis midagi ootasid - mida? Eestil mingit rolli tegelt selles olukorras ei olnud võimalik vaid teat hulk inimesi varjule viia ja ainult kuid kas seda tehti? Siin siis saab süüdistada Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri mingid muid võimalusi midagi muuta ei olnud - Eesti püüdis paluda muide abi Saksamaa relvajõududelt ja Soome valitsuselt ja milliste tulemustega teab keegi? Ei huvita või? Eriti stiilne lausa eeskujuks Rootsi käitumine elik Baltimaad NSVL koosseisu de facto ja de jure koheselt. Kõigil õppida demokraatia ja ühised väärtused de facto ja de jure ja praktiliselt koheselt.

wabariiklane

Vasta kommentaarile

Kolmveerandliitrine viinapudel, mida varem «riigivanemaks» kutsuti, sai peale 12. märtsi 1934. aasta pööret uue nime - «isehakanu».
1937. aastal, pärast Rahvuskogu poolt Pätsile antud riigihoidja tiitlit arutleti, et Päts hoiab tõesti võimust kümne küünega kinni.

1 2
Laadimine...Laadimine...