VIDEO! Kultuurimeeter: Tallinna Linnateatri uus lavastus Salme Kultuurikeskuses

Sel nädalal esietendus Salme Kultuurikeskuse suurel laval ka esimene uuslavastus „Nad tulid keskööl“. Lavastajaks on Diana Leesalu ning peaosades Priit Pius ja Anu Lamp.

VIDEO! Kultuurimeeter: Tallinna Linnateatri uus lavastus Salme Kultuurikeskuses

Lisa Gabriela Metsala

Suundume nüüd koos Tallinna Linnateatriga Salme kultuurikeskusesse, kus saab olema Tallinna Linnateatri uus ajutine kodu. Sel nädalal esietendus Salme Kultuurikeskuse suurel laval ka esimene uuslavastus "Nad tulid keskööl". Lavastajaks on Diana Leesalu ning peaosades Priit Pius ja Anu Lamp.

 

Lavastuse üks peaosatäitjatest on Priit Pius, kes mängib Hans Litteni nimelist meest. "Hans Litten on selle tegelase nimi. Advokaadiringkondades teda teatakse, ka Eestis, ja Saksamaal on tema jaoks isegi üks büst püstitatud. Ta nägi ohumärke kindlasti enne kui teised, ta võitles väga jõuliselt kogu Hitleri propaganda ja natside ning nende ideoloogia vastu ja käis nendega kohut. Ühel hetkel kutsus ta ka Adolf Hitleri enda tunnistajapinki ütlusi andma ja seda peetakse üheks põhjuseks, miks ta esimeste hulgas arreteeriti ja ära viidi, keda tabas Hitleri isiklik kättemaks," rääkis Pius.

Kurjus hiilib vaiksel sammul

"Mul endal on alati jäänud küsimus, et no hea küll, oli selline mees nagu Hitler, aga kuidas see Hitler üldse võimule sai? See periood, mida lavastus kajastab, väga-väga hästi näitab seda, mis oli see pinnas seal Saksamaal, mis olid sakslaste ootused, millest nad olid ilma jäänud, mida neil ei olnud, mida nad tahtsid, miks nad üldse astusid sinna parteisse, miks nad uskusid kõike seda juttu," sõnas Pius.

"Selleks on vaja minna korraks sinna esimese maailmasõjajärgsesse Saksa ühiskonda ja vaadata, kuidas seal elu ja olu oli ja ega seal midagi meeldivat ei olnud," ütles lavastuses osalev näitleja Indrek Ojari. "Oli majanduskriis, sellest tuldi tänu Adolf Hitleri väga nutikale poliitikale tegelikult välja. Ja siis hakkas propaganda: algas rahvusluse kiitmine. See puudutas kõiki valdkondi, kultuuri väga jõuliselt toetati. See ideoloogia peideti nagu vaikselt viisakalt ära. Ääri-veeri räägiti aina rohkem rassist ja hästi ääri-veeri hakati rohkem rääkima sellest, et kõik ei ole kunst, mis hiilgab, pigem on kunst ikkagi see, mis on oma ja rahvuslik ja mitte kuskilt mujalt ja liialt kaasaegne."

"Selline viha õhutamine, pooltõdede väljaütlemised ja igasugune populistlikul tasandil provokatsioon, seda ei tohiks ignoreerida, sest see ei olnud niimoodi, et ühel päeval oli järsku Hitler võimul ja siis alles inimesed hakkasid mõtlema, et kes ta on," rääkis Pius. "Seal oli hästi pisikesed sammud, pisikesed sammud, pisikesed sammud, kuni ühel hetkel saadi aru, et meid on kuidagi palju ja siis tehti n-ö kummutus ära. Siis oligi järsku tagasipöördumatu hetk käes. Kogu selline kurjus võtab maailma üle ikkagi vaikselt."

 "See võiks sellest lavastusest välja kooruda, see mingi tõdemus või teadmine, et sellistel asjadel tuleb silma peal hoida. Igal juhul inimene vist ilma tasakaalu otsimiseta ei saa - kui see kauss sinna ühele poole ära vajub, ükskõik kuhu poole, siis asjad ohtlikuks lähevad.

Kuidas noore näitleja kohtumine siin Salme lavaga on olnud?

"Meil on väga tore lavakujundus tehtud Jaagup Roometi poolt. See suur lava on selline asi, mida me Linnateatris oleme päris kaua oodanud ja loodetavasti saame varsti endale ka," ütles Pius.

Ajutine kodu Salme kultuurikeskuses

Oma teatrimaja on oodanud Noorsoo- ja hilisem Linnateater 55 aastat nagu Becketti Godot’d, mis Lembit Petersoni lavastuses lummas Salmes oma teistmoodi teatriga. Loodame, et Becketi ettekujutus Godot’ asjus ei lähe seekord täide ja meil on põhjust paari aasta pärast Tallinna Linnateatrit oma uues kauniduses kogeda.

Linnateatri direktor Raivo Põldmaa rääkis Linnateatri eluolust ajutises majas. "Linnateater hõivab Salme kultuurikeskusest kuskil paar tuhat ruutmeetrit," rääkis ta. "Planeeritud on praegu 20-24ks kuuks ehk ikkagi paar hooaega. Oleme ettevalmistunud siis esimese lavastuse suurele lavale. Suur lavaruum on ka natuke muutunud, seal on tehnikat juurde paigaldatud, seal on eeslava paigaldatud."

Põldmaa sõnul on peamine muutus, et üles nendesse tantsusaalidesse, kus nõukogude ajal olid peod, on teater rajanud kaks black box saali ja 120 kohta.

"Sinna me toome üle siis oma väikese saali ja Taevalava repertuaari. Põrgulava lavastused, püüame enam-vähem ssättida ikkagi siia suurele lavale ja meil seisab terve kevade ees ületoomine, sest see ei ole lihtsalt dekoratsioonide teise majja viimine, vaid seal tuleb uued kujundused luua, mingid protsessid läbi uuesti lavastada. Fuajees olid juba seal mõned biidermeier toolid vanalinna majadest toodud, nii et sedasi me jätkame. Panso on kõik oma olulisemad Noorsooteatriaegsed lavastused teinud siinsamas Salme suures saalis," sõnas direktor.

Põldmaa sõnul on hetkel mängukavas 24 lavastust, millest viis läheb sellel hooajal maha ja kolm riiulisse. "Täna me oleme arvestanud, et viimane etendus Laial tänaval on enne jõule. Põrgulaval näiteks on juba 20. novembril viimane, siis me hakkame sealt tehnikat ära tooma, sest väga palju tehnikat on plaanis siia black box saalidesse tuua. Tasapisi võtame hoo seal maha, samal ajal püüame siin hoo üles võtta nii, et ei tuleks auku vahele. Ma loodan, et publik ikka leiab meid siit Kalamajast üles," rääkis ta.

 

Laadimine...Laadimine...