Eestis on Baltimaade suurimad palgad, aga ka soolased hinnad

Järgmisel aastal parandab tulumaksuvaba miinimumi tõstmine suurema osa Eesti palgasaajate ostujõudu, sõnas Swedbanki peaökonimist Tõnu Mertsina.

Pilt: Scanpix

Eestis on Baltimaade suurimad palgad, aga ka soolased hinnad

Järgmisel aastal parandab tulumaksuvaba miinimumi tõstmine suurema osa Eesti palgasaajate ostujõudu, sõnas Swedbanki peaökonimist Tõnu Mertsina.

Eestlased teenivad rohkem kui meie Balti naabrid, aga kallid hinnad poodides kukutavad meid ostujõu edetabelis punase laterna ossa. See tähendab, et vaesema rahva sissetulekud peaksid suurenema, mida tuleval aastal ongi oodata.

Eesti SKP inimese kohta ostujõustandardi järgi ehk korrigeerituna riikidevahelise hinnaerinevusega oli möödunud aastal ELs koos Leeduga 20. ja 21. kohal. Läti oli aga 25. kohal ehk tagantpoolt neljas. "Eesti ja Leedu vahe Lätiga oli üsna suur," nentis Mertsina, aga lisas, et kui vaadata ostujõudu, siis pilt muutub. Eratarbimise kulutuste poolest ühe inimese kohta ostujõustandardi järgi oli Eesti EL-s tagantpoolt viiendal kohal. "Lätigi oli meist napilt parem, rääkimata Leedust," möönis Mertsina. "Vaatamata sellele, et Eesti inimeste netosissetulek on Läti ja Leeduga võrreldes enam kui kolmandiku võrra suurem. Aga Eesti keskmine hinnatase on Läti ja Leedu omast kõrgem. Kui möödunud aastal oli Eestis hinnatase 75% ELi keskmisest, siis Lätis oli see 71% ja Leedus vaid 63%. See selgitabki, kuidas Leedus on madalamate palkade juures Eestist oluliselt kõrgem ostujõud."

Eesti arenes varem kiiremini

Tõnu Mertsina selgitas seda paradoksi meie varasema kiirema arenguga. „Kuna Eestis on palga- ja hinnatasemed Läti ja Leedu kõrval kõrgemad ehk me oleme ELi suunal kiiremini konvergeerunud, siis on viimasel viiel aastal Eestis nende näitajate kasvukiirus ka mõnevõrra aeglasem olnud. Samas, see vahe pole suur ja ELi keskmisega võrreldes kasvab meie ostujõud kiiresti. Selle ostujõu teema juurde peaks kindlasti lisama, millises tasakaalus või kui tugev on kodumajapidamiste finantsseis. Kui Eesti majapidamiste sääst kasutatava tulu suhtes oli möödunud aastal ligikaudu ELi keskmise lähedal, siis Lätis olid säästud oluliselt madalamad ja Leedus oli see näitaja isegi negatiivne ehk säästude asemel olid võlad. Samuti on Eesti majapidamiste keskmine eelarveseis positiivne. Seega on Eesti majapidamiste finantsseis ja selle kvaliteet tugevam kui teistes Balti riikides.,“ rääkis Mertsina.

Tänavul on tarbijahinnad kasvanud 3,4%, netopalk aga 6,7%. „Seega on inflatsiooniga korrigeeritud netopalga kasv sel aastal tublisti aeglustunud. See pidurdab eratarbimise kasvu. Nii nagu me varem prognoosisime, on eratarbimise reaalkasv sel aastal aeglustunud – kui möödunud ja ülemöödunud aastal kasvas see tublisti üle 4%, siis selle aasta esimese kolme kvartaliga on eratarbimine kasvanud ligikaudu 2%.“
Kuid see, kas me halvendame või parandame oma positsiooni sel aastal teiste ELi liikmesriikidega või Läti ja Leeduga võrreldes, ei olegi Mertsina hinnangul ehk nii tähtis kui tõsiasi, et Eesti inimeste elatustase paraneb ja meie majapidamiste keskmine finantsseis on suhteliselt tugev ja seejuures heas tasakaalus. „Just see aitab meil, paremini kui möödunud majanduskriisi ajal toime tulla uute võimalikele majandusraputustega,“ hindas Mertsina.

Maksuvaba raha kasvust on abi

Eestis oli möödunud aastal sissetulekute ebavõrdsus küll veidi suurem kui ELs keskmiselt, rääkimata Põhjamaadest, kuid see oli siiski väiksem kui Lätis ja Leedus.
Mertsina sõnul saab riik siiski üht-teist teha, et inimeste ostujõudu suurendada. „Järgmisel aastal parandab tulumaksuvaba miinimumi tõstmine suurema osa Eesti palgasaajate ostujõudu, mis peaks meie eratarbimiskulutuste kasvu taas kiirendama,“ ennustas ta. „Samuti vähendab see sissetulekute ebavõrdust.“ Valitsuse ülesandeks peaks Mertsina sõnul olema Eestis soodsa majanduskeskkonna loomine, mis aitaks kaasa meie ettevõtete majandusaktiivsusele, oleks soodne nende finantsseisule ning meelitaks siia välisinvesteeringuid. „Samas, Eesti majandusolukord sõltub palju sellest, mis toimub välisturgudel – seda valitsus paraku otseselt mõjutada ei saa. Küll aga saab see anda oma panuse meie ettevõtete konkurentsivõime parandamisele – muuhulgas näiteks läbi maksupoliitika,“ lõpetas Mertsina.

Laadimine...Laadimine...