14 kommentaari

ehitaja

Vasta kommentaarile

https://majandus24.postimees.ee/6532163/korteriomanikud-mures-valja-tuleb-vahetada-180-miljoni-eest-uksi?_ga=2.215367697.782256669.1550862635-306378047.1409497078

Möödunud aasta detsembris kohendatud siseministeeriumi määrus (paragrahv 55 lõige 2) keerab aga kodu- ja maaomanike huvide eest seisva keskliidu sõnul kõik pea peale, kuna sunnib vanemaid kortermaju ümber ehitama selliselt, et trepikojad ja keldrid oleks eraldi tuletõkkesektsioonid.

tuleohutuse teemal

Vasta kommentaarile

Tallinna Nõmme Sotsiaalmaja hooldusjuht tekitab oma tööga ise elamutes tuleohtlikke olukordi, rikkudes tuleohutuse seadust. Tegeldakse Nõmme linnaosas koduhoolduse raames muuhulgas ka küüteabi osutamisega. Töö seisneb põhiliselt erineva küttematerjali tuppa toomises liikumispuudega inimese kodus, aga mitte ainult.
Kuigi nii töölepinguga hooldustöötajatel kui ka mõne võlaõigusliku lepinguga teenuse osutajatel ei näe leping ette ahju või pliidi kütmist, püütakse seda lepinguväliselt peale suruda. Soovitatakse teha tuli küttekoldesse, ise paar tundi poes ja teise kliendi juures käia, ja siis tulla tagasi ning siiber sulgeda. Seega jäetakse küttekolle ilma järelevalveta ja liikumispuudega inimene ei suudaks tuleohu korral ise midagi ette võtta, ka vaatamata sellele, et korteris on olemas erinevad andurid ja signalisatsioon. Paljudes kohtades tuleks aga pliiti külmade ilmadega kütta praktiliselt terve päev, mis tähendaks seda, et hooldustöötaja peaks seal ka terve päev kohal olema.
Lisaks peaks sellise kütmisteenus olema ka kindlustatud ja ka kliendil peaks olema tehtud kodukindlustus. Kindlustusandja ei maksa aga mingit hüvitist, kui kütja on rikkunud tuleohutuse seadust. Hooldusjuhi argumendiks on aga see, et“ me oleme kogu aeg nii kütnud“. Arvati, et võib saata suvalise hooldustöötaja koguni katelt kütma.
Seega on soovitus, et Päästeamet hakkaks ka kohalike omavalitsusete tegevust tuleohutuse valdkonnas kontrollima ja tegema vajalikud ettekirjutused, sest omavalitsuste sotsiaalosakonnad üldjuhul tuleohutuse teemat ei valda.
https://www.riigiteataja.ee/akt/13314859
§ 10. Ahju, kamina ja pliidi kasutamine
(1) Ahju, kamina või pliidi kütmisel tuleb tuleohu vältimiseks tagada kogu kütmise aja jooksul ning vahetult pärast kütmise lõpetamist selle kontroll. Kontrolli võib asendada käesoleva seaduse § 30 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tuleohutuspaigaldiste kasutamisega.
§ 30. Tuleohutuspaigaldis
(1) Tuleohutuspaigaldis on:
1) autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur;
2) autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem;
3) automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem;

pärnakas

Vasta kommentaarile

https://parnu.postimees.ee/6483551/paaste-tervise-ja-maanteeamet-annavad-nou-mida-puhade-ajal-mitte-teha

ehitaja

Vasta kommentaarile

Kasutusloa jaoks tuleb esitada kohalikule omavalitsusele tehniliste dokumentide kogum, mis kinnitab maja tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide tehnilist korrasolekut. See peab sisaldama nii tuleohutust tõendavaid dokumente, elektripaigalduse auditit, korstnapühkimise akti kui ka ehitise auditit – need kõik näitavad, et maja on elanikule kasutamiseks ohutu.
Nagu seadus ütleb, ei tohiks kasutusloata majas üldse elada.
http://moodnekodu.delfi.ee/news/ehitus/kasutusluba-on-midagi-palju-enamat-kui-formaalne-noue?id=84814239

rusikareegel

Vasta kommentaarile

Ahju ukse ja siibri võib sulgeda üheaegselt, kui sütel enam leeki näha pole ja hõõguvad söed tõmbuvad pealt juba mustaks.

teataja

Vasta kommentaarile

https://www.korsten.ee/kasulik-teave/kuetteseadmete-kasutamine/pruegi-poletamine
Ahi ei ole prügikast.

katlakütja

Vasta kommentaarile

Põlemine võib toimuda leegiga või leegita (hõõgumine).
Põlemine õhu osalusel ei ole täielik. Peale süsihappegaasi ja veeauru tekivad ka vingugaas, tahm, süsi ja õhu lämmastikust osaliselt lämmastikoksiidi ning tuhk kui mineraalne jääk.
Hõõgumine on leegita põlemine, mis toimub madalal temperatuuril ja aeglaselt.
Hõõgumise korral tekib kütusest oluliselt rohkem toksilisi ühendeid, kui leegiga põlemise korral.

siht silme ees

Vasta kommentaarile

https://www.ohtuleht.ee/846592/kahe-aastaga-saab-vahemalt-500-majapidamist-tuleohutuks

prügivedaja

Vasta kommentaarile

Enam kui sajaliitrine prügikonteiner peab asuma mistahes hoonest kahe meetri kaugusel.

täpsustaja

Vasta kommentaarile

_Kortermajade küttesüsteeme peab kutseline korstnapühkija puhastama kord aastas, eramajades on see kohustuslik kord viie aasta jooksul. _

Ka kaasomandis olev maja ei ole eramaja ehk üksikmaja, ja siin kehtib korstnapühkimisel sama kord nagu kortermajade puhulgi. Sama on ka ridamajadega.

omanik

Vasta kommentaarile

Puuriit peab asuma elamust 4 m kaugusel. Abihooned puukuur, garaaž jne aga 8 m kaugusel. Arvestama peab ka kaugusega naaberelamust.

1 2
Laadimine...Laadimine...