Enam kui pooled eestlastest reisides pagasit ei kindlusta

Kõikidest reisikindlustuse ostnud inimestest peab vaid 37% oluliseks ka oma kaasavõetud esemete kindlustamist, selgub ERGO kindlustusseltsi statistikast. 

Pilt: Scanpix

Enam kui pooled eestlastest reisides pagasit ei kindlusta

Kõikidest reisikindlustuse ostnud inimestest peab vaid 37% oluliseks ka oma kaasavõetud esemete kindlustamist, selgub ERGO kindlustusseltsi statistikast. 

"Viimase nelja aasta jooksul ei ole olulist muutust selles, kui paljud inimesed endale reisides pagasikindlustuse valivad. Seda näitajat võib muidugi mõjutada asjaolu, et kodukindlustuse omanikel on kaasaskantav vara juba niikuinii kindlustatud," ütles ERGO kindlustuse riskijuht Annika Mällo.

Statistika kohaselt on viiendik kõigist reisikindlustuse kahjudest seotud pagasiga, esikohal on tervise ja reisitõrke kahjud. "Pagasiga seotud kahjujuhtumid jagunevad omakorda peamiselt kolmeks: enam kui pooled juhtumitest on seotud pagasi kahjustumisega, järgnevad hilinemisest tingitud kahjud ning vähem on vargusi," lisas Mällo.

Kindlustusseltsi riskijuht soovitab kindlasti tutvuda ka kindlustusseltsi reeglitega selles osas, mida pagasikindlustusega kaetakse ja mida mitte. Näiteks ei kata kindlustus ära antavas pagasis viga saanud elektroonikaseadmeid, mistõttu tasub sülearvutid, kaamerad ja muud elektroonikat hoida reisides käsipagasis.

Kuigi aastas hüvitab ERGO pagasiga seotud kahjusid Eestis umbes 70 000 euro ulatuses, siis keskmine pagasiga seotud kahju jääb alla 200 euro. Pagasikindlustus hõlmab pagasi hilinemist reisi siht- või ümberistumiskohta, selle vargust või röövi, kaotsiminekut või kahjustumist transpordi- või majutusettevõtte järelevalve all oleku ajal.

 

Laadimine...Laadimine...