FOTOD! Turismimessi avamine võistleb menukuselt laulupeoga

Reedesel päeval kell üks, kui turismimess Tourest avati, lookles Eesti Näituste messikeskuse ukse taga järjekord sadadest inimestest. Hoolimata tööpäevast oli külastajaid tulnud väga erinevas vanuses. Ehkki mess kestis terve nädavahetuse, oli külastajaid avamishetkel massiliselt.

Pilt: Ilja Matusihis

FOTOD! Turismimessi avamine võistleb menukuselt laulupeoga

Toimetaja: Dmitri Povilaitis

Reedesel päeval kell üks, kui turismimess Tourest avati, lookles Eesti Näituste messikeskuse ukse taga järjekord sadadest inimestest. Hoolimata tööpäevast oli külastajaid tulnud väga erinevas vanuses. Ehkki mess kestis terve nädavahetuse, oli külastajaid avamishetkel massiliselt.

Otse turismifirmade ala uksel, Turismifirmade Liidu boksis aitavad külastaid vabatahtlikud neiud. Syrli Kullerkupul, kes juhatab külastajaid, on väga kiire, iga minut pöördub tema poole kolm-neli inimest. Siiski jõuab ta Pealinnale kommentaare jagada. "Inimesed tahavad Eestist ära, soojale maale, suusapuhkuse vastu ei tunne keegi huvi," ütleb ta, "Egiptus ja Türgi on need paigad, kuhu soovitakse reisida."

Syrli ise külastas viimati Türgit ning kõneleb, et turismimessile vabatahtlikuna tuli ta seepärast, et arendada keeleoskust. "Näha, kuidas nii suurt üritust korraldatakse ning õppida kolleege tundma," on tema vastus küsimusele, miks ta väljakutse vastu võttis.

35images

Turismiettevõtteid on tõesti palju, messihallis tühja kohta pole ning kõikides boksides tungleb hulgaliselt inimesi. Saame jutule Nikal Travel ärijuhi Hele Lõhmusega. "Inimesed valivad reisisihti selle järgi, et ei peaks kaua lendama," ütleb ta. Ta räägib, et eriti noored reisihuvilised on kärsitud ning soovivad sihtpaika kohale jõuda kolme-nelja tunniga. Seepärast soovitakse lennata Türki, Maltale, aga ka Iisraeli.

Uurin kogenud reisikorraldajalt, kas hirmsad uudised puhkajaid ei kohuta. "Viirus, terroristm ning kliima," nimetab ta kolm märksõna, mis reisijaid võivad hirmutada. Selgub, et - tõepoolest – Hiina ei soovita praegu reisida koroonaviiruse kartuses. "Hiinaga on paus. Loodame, et olukord laheneb," sõnab ta. Teiste riikidega ta probleeme siiski ei näe, kui reisija on teadlik, külastab eelnevalt oma perearsti ning käitub reisil ettevaatlikult. Lõhmus ei usu kuidagi, et ajakirjanduses levivad hirmujutud reisijate huvi kaugete riikide vastu kuigi kahandaks.

Kui tavareisijad võivad veel reisi peljata, siis seiklusmatkade huvilisi ei peata miski. Andmoments Seiklusreisid juht Margus Mänd ütleb, et seiklusreisid ja rattamatkad on eestlaste hulgas väga populaarsed just neljakümne aastaste või vanemate hulgas. "Turvalisuse pärast ei kardeta. Pigem küsitakse, kas oma ratta pean matkale kaasa võtma," muheleb Mänd. "Tegelikult on seiklus mugav," ütleb ta veidi humoorikalt, "pagasit veab saateauto – või hobune." Tema sõnul armastatakse nii jalgsimatku, kui rattaretki, mootorattahuvilisi on vähem.

Mitte kõik inimesed ei soovi aga välismaale minna, huvitaval kombel võib näiteks veinireisi korraldada ka Eestis ning võimalik on mekkida täiesti eestimaiseid viinamarjaveine. Järistu veinitalu perenaine Kairi Plaado sõnul imestatakse tõesti, et Eestis kasvatakse viinamarju ning valmistatakse päris veini, mitte ainult marjadest-õuntest kääritatud jooki.

Eesti veinipudeli hind on kakskümmend kaks eurot, mis tundub kallis, kuid Plaado sõnutsi maksab ka veini puhul eestimaisus. "Prantsuse vein on lihtsalt prantsuse vein. Kuid meie talus saab näha, kuidas Eestis viinamari kasvab, saab näha veinitegu ning degusteerida," kirjeldab ta. Nende tallu korraldatakse ekskursioone ning populaarsed on need just eestlaste hulgas. Ehkki veinid on üsna hapud. Plaado sõnul sõltub see pigem ikka sordist, mitte vähesest päikesest. Tänavuseks loodab ta head viinamarjasaaki.

 

Laadimine...Laadimine...