Josing: eestlased alkoholireklaame taga ei igatse - need segavad teleka vaatamist

"Eesti rahvas arvab, et piirake julgesti alkoholireklaame, sest ega seda keegi vaadata väga ihalda, pigem vastupidi – see segab näiteks õhtust filmivaatamist," rääkis Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Marje Josing. Ta lisas, et Lätis alkoholi ostmisest ei peaks liiga palju rääkima: "Siis me justkui normaliseerime seda protsessi ja see pole sugugi hea."

Pilt: Scanpix

Josing: eestlased alkoholireklaame taga ei igatse - need segavad teleka vaatamist (1)

Ain Alvela

"Eesti rahvas arvab, et piirake julgesti alkoholireklaame, sest ega seda keegi vaadata väga ihalda, pigem vastupidi – see segab näiteks õhtust filmivaatamist," rääkis Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Marje Josing. Ta lisas, et Lätis alkoholi ostmisest ei peaks liiga palju rääkima: "Siis me justkui normaliseerime seda protsessi ja see pole sugugi hea."

Eesti Konjunktuuriinstituudi juhtivteadur Marje Josing tõdes tänasel alkoholipoliitika konverentsil saalis istuvat kuulajaskonda hinnates, et naisi on rohkem, mehi vähem nagu eluski – naised joovad vähem, aga muretsevad rohkem.

Võrreldes 2016. aastaga alkoholi tarbimine eelmisel aastal pisut kerkis, napsuvõtmise kõrgaeg viimase kolmekümne aasta vältel jääb aga aastasse 2007. Sellega võrreldes juuakse praegu kolmandiku võrra vähem, samas välisreisidelt tuuakse alkoholi üha rohkem kaasa. Eelkõige puudutab see kasv praegu Lätist toodavaid alkohoolseid jooke.

Ainult Eesti kaubanduse mõjusfääris on vaid 30% alkoholiostjatest, nii Eestist kui välismaalt ostab napsu 43% konjunktuuriinstituudi poolt küsitletud tarbijatest. 2017. aasta Eesti netopalga eest saanuks Lätist osta 89 liitrit viina või 770 liitrit õlut. Arvestades kokku nii Eestit kui Lätit saanuks teoreetiliselt osta 68 liitrit viina või 506 liitrit õlut. Uuringu järgi maksab Eestis liiter odavamat sorti viina 14,76 eurot Lätis aga 9,18 €/l. Samas on ka alkoholi tarbimine Lätis 12,5 liitrit kanget alkoholi inimese kohta aastas, seega üksjagu suurem Eesti vastavast näitajast (2017 – 10,3 l).

Aktsiisitõus salaalkoholi pole soosinud

Marje Josing on seda meelt, et on kindlasti teatud grupp inimesi, kes käivad Lätis spetsiaalselt alkoholi ostmas ning ta usub, et nende inimeste arv kasvab veelgi. Samas ei näita olulist kasvutrendi illegaalse alkoholi osakaal turul.

"Alkoholiaktsiisi tase on Eestis keskmist ostujõudu arvestades kõige kõrgem Euroopa Liidus ja eks kusagil tuleb aktsiisi tõstmisele piir ette," tõdeb Josing. "Kui me ühiskonnas väga palju räägime Lätist alkoholi ostmisest, siis me justkui normaliseerime seda protsessi ja see pole sugugi hea."

Ka statistika näitab Josingu sõnul, et alkoholi kättesaadavus on Eestis hea ja aastatega pole selles vallas suuremat muutunud. Lähimasse müügipunkti jõudmine pole mingi vaev, nendib ta.

Inimesed ise teadvustavad alkoholi liigtarbimisega ühiskonnale kaasnevaid probleeme, valupunkt number üks on purjuspäi auto juhtimine, teiseks on kodune vägivald. Need on püsinud aastaid sarnasel tasemel, midagi kapitaalset pole muutunud ei halva, aga paraku ka mitte paremuse poole.

Rahvas reklaame ei taha

"Eesti rahvas arvab, et piirake julgesti alkoholireklaame, sest ega seda keegi vaadata väga ihalda, pigem vastupidi – see segab näiteks õhtust filmivaatamist," nendib Josing. "Kolmandik inimestest on rahul praeguse alkoholimüügi korraldusega, aga 37% leiab, et müük võiks kesta keskööni."

Arvamusküsitluse tulemusel arvab 82% inimestest, et alkoprobleemide lahendamine on meie endi kätes ja ei politsei, riigivõim ega miski muu väline suuda siin käitumismalle muuta, kui inimene ise ennast kätte ei võta. Et vähendada alkoholi pruukimist noorte seas on tarvis nende vaba aja veetmise võimalusi avardada, leitakse.

Alkoholisurmad ei kao kuhugi

"Kui 2016. aastal juba tundus, et alkoholist põhjustatud surmade arv hakkab langema ja tekkis juba kergelt idülliline olukord, siis 2017. aasta tõi meid taas maa peale ja näitas, et rahuloluks pole vähimatki põhjust – suurenes pea kõikide alkoholist põhjustatud surmade arv v-a alajahtumisest tingitud surmad. Seda viimast ka ilmselgelt tänu suhteliselt soojale talvele," kirjeldab Marje Josing.

"Seega kurb küll, aga peame tõdema, et olukord on endine ja Eesti tammub alkoholitarbimise osas paigal. Loota, et midagi aasta pärast muutub, samas, kui hinnavahe Lätiga kestab, on liialt optimistlik. Ja ega aktsiisid ole ainus probleem, oluline on selle juures ka meie kaubanduse suur juurdehindlus võrreldes Läti kaubandusega. Musta stsenaariumi korral võime küll aktsiisi langetada, aga poodides alkohoolsete jookide hind ei muutugi."

 

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...