Juulis hukkus mereõnnetustes üks inimene

Juulis sattus merel ja piiriveekogudel merehätta ligi 200 inimest, oma elu kaotas üks inimene.

Pilt: Scanpix

Juulis hukkus mereõnnetustes üks inimene

Juulis sattus merel ja piiriveekogudel merehätta ligi 200 inimest, oma elu kaotas üks inimene.

Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja sõnul anti juulis merevalvekeskusele 85 korral teada hädaolukordadest merel ja piiriveekogudel. Juulikuu jooksul vajas abi kokku 197 inimest. Neist päästeti 149, ise pääses 47 inimest ning üks inimene uppus, vahendas BNS.

Üle poole juulikuu juhtumitest moodustasid tehnilised rikked ja mereabijuhtumid. Madalikule sõideti juulis seitsmel korral, punasest raketist teatati kokku viiel korral, kolmel juhul kukkus inimene üle parda. Välisriikide veesõidukitest andsid Eesti merepäästjatele enim tööd Soome lipu all sõitnud alused, mis sattusid hätta 12 korral, viis juhtumit olid seotud Rootsi lipu all seilanutega. Väliskülalistest vajasid abi veel Hollandi, Läti, Malta, Vene ja Marshalli saarte lipu all sõitnud veesõidukid.

Juuli suveilmadega sagenesid teated veespordivahendite ja purjealustega hätta sattunud inimestest. Taolisi väljakutseid saabus merevalvekeskusele kokku 27 ning hätta sattus kokku 88 inimest.

4. juulil kella 6 ajal helistas Narva kordonisse inimene, kelle paat läks Narva veehoidlal ümber ja uppus. Õnnetuse hetkel viibis paadis kaks inimest. Õnneks nägi juhtunut pealt mööda sõitnud paadi omanik, kes võttis hätta sattunud oma veesõidukile. Kannatanud toimetati kaldale, arstiabi nad ei vajanud.

26. juulil teatas politsei- ja piirivalveameti laev Valve, et neile anti teada Mändjala lähistel liialt kaugele merele kandunud veesportlasest. Merevalvekeskus suunas piirkonda laeva operatiivpaadi, mis jõudis surfarini 20 minutiga – sportlane kinnitas, et temaga on kõik korras ning saab ise tagasi kaldale.

Samal päeval teatas Häädemeeste vallas Krapi telkimisalal olnud inimene merevalvekeskusele, et märkas merel triivivat täispuhutavat madratsit, millel teataja arvates oli ka inimene. Sündmusele reageerisid nii piirivalvurid kui ka päästjad. Merelt leiti täispuhutav draakon, mille tuul oli kaldalt merele puhunud.

Politsei- ja piirivalveameti valmisoleku ja reageerimise büroo juhtivkorrakaitseametnik Marge Kohtla tuletab meelde, et veele sportima minnes ei tohi unustada ohutus- või päästevesti, samuti on tähtis end nähtavaks teha:

"Teatavasti on paljud märgülikonnad tumedat värvi ning näiteks aerulaual võib inimene hämaras jääda teistele liiklejatele täiesti märkamatuks. Kindlasti soovitame veespordivahenditega hämaras või pimedal ajal üldse mitte liigelda. Vee peal saab ennast paremini nähtavaks teha mõne erksavärvilise detaili lisamisega.“ Samuti kutsub Kohtla üles algajaid oma võimeid tõsiselt hindama ja arvestama ilmastikuoludega. „Kogenenud veesportlastel tasub algajatele rohkem tähelepanu pöörata ning vajadusel reeglitest ja ohutusest rääkida või näpunäiteid jagada. Kindlasti anda ka nõu, kust saada professionaalselt juhendamist," ütles Kohtla.

Tänavu on merevalvekeskus seitsme kuuga lahendanud 199 juhtumit. Möödunud aastal oli neid samal perioodil 155. Samas on vähenenud merel ja piiriveekogudel abi vajanute arv. Möödunud aastal sattus seitsme kuuga hätta 440 inimest, sel aastal on vastav arv 402.

Laadimine...Laadimine...