KAHJURITE TÕRJUJA: Aina visamad rotid ainult naeravad mürkide peale

"Ma ei ole kahekümne tegutsemisaasta jooksul niisugust hullumaja näinud kui tänavu," tõdes rottide hävitamisega tegeleva ettevõtte Rentokil juht Toomas Trei. Näiteks vanalinn ja selle ümbrus kubiseb rottidest – neid võib tiirutamas näha Snelli tiigi ääres, Taani kuninga aias, Musumäel ja isegi peente restoranide juures.

Pilt: Scanpix

KAHJURITE TÕRJUJA: Aina visamad rotid ainult naeravad mürkide peale

Vesta Reest

"Ma ei ole kahekümne tegutsemisaasta jooksul niisugust hullumaja näinud kui tänavu," tõdes rottide hävitamisega tegeleva ettevõtte Rentokil juht Toomas Trei. Näiteks vanalinn ja selle ümbrus kubiseb rottidest – neid võib tiirutamas näha Snelli tiigi ääres, Taani kuninga aias, Musumäel ja isegi peente restoranide juures.

Hiljuti hammustasid tegusad närilised läbi ühe elumaja elektrikaabli, mille tõttu puhkenud põlengus jäi pere oma kodust ilma. Tuntud on ka juhtum, kus närilised järasid läbi Eesti riigi interneti põhikaabli, nii et korraks oli ohus nii eesti.ee kui ka haigekassa serverite töö.

"Rotid olid, on ja ilmselt ka jäävad vanalinna püsiasukateks," tõdes Toomas Oosalu  Vanalinna Seltsist. Tema kohtab rotte kõige sagedamini Snelli tiigi ääres – ilmselt on seal küll tegemist pigem vesirottidega – ja Taani kuninga aias. "Rotid on tagasihoidlikud ja hoiavad enamasti põõsaste varju," lausus Oosalu. "Vahel aga jalutab rott mulle vastu ka Lühikeses jalas. Jääme siis mõlemad korraks seisma, tervitame teineteist ning seejärel läheb rott oma ja mina oma teed. Püsiasukad mõlemad!"

Teiste vanalinna inimestega rääkides on Oosalule jäänud mulje, et mõnes paigas on seal rotte varasemast vähem ja teises kohas jälle juurde tulnud. Olukord sõltub tema hinnangul sellest, kui hoolsalt kuskil prügi ära viiakse või kas on tekkinud või kadunud mõni söögikoht. "Eks rotte ole ikka rohkem seal, kus neile süüa leidub," tõdes Oosalu.

Kahjuritõrjefirma Rentokil juht Toomas Trei ütles, et selleks, et rottide rohkuses veenduda, piisab linnas ringi vaatamisest – neid võib kohata haljasaladel, tänavatel ja mujalgi.

Juhan Tomson kahjuritõrje ettevõttest Tomson OÜ rääkis, et tänavusel soojal talvel on väljakutseid mitu korda rohkem kui tavaliselt, nädalas viis väljakutset kindlasti. Tomsoni arvates on üks põhjus ka see, et rotimürgid ei pruugi iga kord toimida. "Rotid ainult naeravad nende mürkide peale," mainis mees. Tema kliendid on suures osas korteriühistud, kes hädas ennast keldris mugavalt sisse seadnud närilistega. Tomsoni sõnul elab väga palju rotiperesid kanalisatsioonis.

Ta kinnitas, et eduka rotipüügi võti on kavalus: kogu aeg tuleb välja mõelda uusi nippe, kuidas meelitada rotte sööma. Rotid nimelt õpivad väga kiiresti, kas mingi asi kõlbab süüa või mitte. Neil on hierarhias isegi spetsiaalsed toidumaitsjad.

Elu koos puuküürnikega

Trei tõi välja rottide rohkuse kolm põhjust: kliima soojenemine; tõsiasi, et mürgid, mida eraisikud osta saavad, on muutunud lahjemaks; rotid on mürgile resistentsed. "See, mis mõned rotipõlvkonnad tagasi kõik maha võttis, ei mõju enam," rääkis Trei. "Nad võivad süüa kas või hobusekoguseid, aga midagi ei juhtu."

Kodus kassi pidamine on Trei hinnangul kõige parem näriliste tõrje. "Ainuke häda, et tõukassid ei püüa ju hiiri ega rotte," lisas ta.
Tartu Ülikooli terioloogia õppetooli juhtivteadlane Urmas Saarma lausus, et tegelikult võiksid inimesed õppida rottidega koos elama ning natuke nende äärmiselt nutikate loomade käitumisest teada saada. Rotid on nimelt väga targad ja empaatilised ning zooloogi sõnul moodustame me ühtse ja läbipõimunud terviku, kus igal elusolendil on väärtus. "Mürgitamine on iganenud lollus," sõnas Saarma. "Inimestel tuleb õppida loomadega koos elama, mitte lähtuda vaid oma kitsastest huvidest."

Rottide-hiirte puhul tuleb kindlasti rääkida ka ohtudest. Kuna need loomad toituvad prügikastide ümbruses või ka kompostihunnikutes leiduvatest toidujääkidest, levitavad nad hulgaliselt haigusi. Trei hinnangul on pea võimatu õppida rottidega koos elama – arvestades haigusi, mida nood levitavad. Trei tõi näiteks leptospiroosi, mis on väga raske ja ohtlik bakteriaalne haigus ja levib näriliste uriiniga. "Vanasti, kui Tallinna lihakombinaat töötas, oli seal hästi palju rotte. Neil, kes töötasid lihalõikajatena, olid ikka mikrohaavad kätel, aga rotid käisid öösel tööpindadel söömas ja urineerisid ka sinna peale. Paar inimest haigestus igal aastal leptospiroosi, mis on väga raske haigus," rääkis Trei ja täpsustas, et leptospiroosiga kaasnevad maksa ja neerude ning muude organite kahjustused, nii et selle põdeja on elu lõpuni invaliid.

Veel meenutas Trei sellist keskajast tuntud nähtust nagu katk ehk must surm, mille tagajärjel suri umbes 3/4 Eesti elanikest. "Ega katk ei ole maailmast kadunud – tänapäeval ju reisitakse ohjeldamatult ning kindlasti ka riikidesse, kus seda haigust leidub."

Veel levitavad rotid salmonelloosi, kolibakterioosi, Well’i tõbe ja tuberkuloosi, ka võivad nad inimestele edasi kanda teisi parasiite: kirpe ja puuke ning muid ebameeldivaid putukaid. Kui rotid satuvad elektrijuhtmeid närima, võivad nad põhjustada isegi tulekahju. Rääkimata sellest, et nakatavad hirmsate haigustega ka pere lemmikloomi.

Tallinna Toidupanga asutaja Piet Boerefijn rääkis, et kui Toidupank asus veel endistes ruumides Merimetsa piirkonnas, oli nende ruumides tihti rotte näha, näiteks hommikul lattu minnes vaatas  töötajatele otsa mitu paari hiilgavaid silmi. "Nüüd on meil tänu Tallinna linnale head uued ruumid Lasnamäel, siin selliseid probleeme ei ole," kiitis Boerefijn.

Trei kogemuste põhjal ei ole toiduainetetööstustes asjad enam nii hullud kui varem. "Eks kõik hoolivad ju oma mainest ning kui tarbija leiaks näiteks saia või vorsti seest pool rotti, oleks see ettevõttele meeletu mainekahju," rõhutas ta.

Rasv torude seinal on maiuspala

Trei sõnul on restoranides jm toitlustusasutustes saadaval palju toitu – nii et miks siis peaks rott just mürki sööma hakkama? "Seal tuleb kasutada teisi vahendeid," nentis Trei ja tõi näite nn humaansest lõksust, mis kindlasti kuulub kahjuritõrje juurde. Humaanne lõks tähendab tegelikult väikest gaasiballooni, mis surmab närilise ilma teda piinamata 10-15 minutiga.

Eliis Randver ettevõttest Tallinna Vesi ütles, et torustiku seintele ladestunud rasv ja toidujäätmed on rottidele kahtlemata maiuspala. "Seetõttu on meie peamine sõnum inimestele, et rasva ja toitu ei tohi potist ega kraanikausist alla valada. Lisaks parasiitide ligimeelitamisele võib selline tegevus lõppeda ebameeldiva kanalisatsiooniummistusega," lausus Randver.

Trei selgitas, et kahjuritõrjel on mõtet vaid siis, kui teha seda  süsteemselt. "Korrusmajas elades ei ole mõtet hakata oma korteris, näiteks kolmandal korrusel, üksinda möllama," ütles Trei. Hiired-rotid elavad ja levivad ka mujale keldrist, nii et maja närilistevabaks muutmine peaks algama just sealt. Teiseks tuleks kinni panna sissepääsuavad. Trei ütles, et kui närilised ronivad korrusmajas tuppa, siis tulevad nad kas mööda torusid või elektrijuhtmeid.

Eramajades on ka linnas hoopis teistsugused lood: kahjuritõrje ettevõte saab alailma kõnesid, et närilised tegutsevad näiteks kuuri või koerakuudi all. "Sellisel juhul kasutame mürgikarpe, milles on kaks ava, kust kass ega koer nagunii sisse ei mahuks," selgitas Trei.
Et lemmikloomad ei läheks mürki käpaga katsuma, on karbis teravad orad, nii et loom tõmbab käpa eemale. Hiires või rotis  salapärase karbikese vastu huvi tekitamiseks on mürgile lisatud aroomi, mis peaks teda meelitama. Karp käib lukku ja lukust lahti võtmega.

Söögikohtadel kohustus teha tõrjet vähemalt neli korda aastas

Söögikohad peavad ise näriliste ohul hoolsasti silma peal hoidma.

Jana Zaštšerinski, kes on töötanud mitmetes Tallinna restoranides ning juhatab praegu OÜ-d Tri, millele kuuluvad eri restoranid linnas, selgitas, et toidukohtadel on kohustuslik vähemalt kord kvartalis teha ulatuslik parasiiditõrje. "Sügisel ja talvel teeme seda tihedamini," selgitas ta. "Kahjuritõrjel on kohustus käia tavaliselt kord kvartalis, aga sügis-talvisel perioodil näriliste ennetamiseks tuleb käia iga kuu ning panna profi-mürgikarbikesi nii maja sisse kui ka majast väljapoole."

Ta soovitas puumajade elanikel tellida sama teenus, mida kasutavad paljud restoranid – see maksab 25 eurot kuus ning maja on hooldatud ja hoitud.

Veterinaar- ja toiduamet kinnitas, et eelmise aasta algusest kuni tänaseni pole neile saabunud ühtegi kaebust, mis puudutaks näriliste esinemist toitlustusasutuses. "Juhul, kui esineb probleeme kahjurite või närilistega, tuleb pöörduda kahjuritõrje poole. Toidukäitlejatel on enesekontrolli kohustus, millest osa moodustab  ka kahjurite tuvastamine ja likvideerimine ettevõttes," kinnitas Elen Kurvits VTA-st.

Laadimine...Laadimine...