KAS OLED KRIISIKS PÄRISELT VALMIS? Kuno Tammearu: inimesed hindavad oma võimeid üle

"Enam kui pooled eestimaalased ei ole teinud midagi, et ennetada või leevendada võimalikke hädaolukordi ning vaid igas kümnendas Eesti peres on olemas kõik vajaminevad varud," nentis Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu. "Kas mul on koju varutud piisavalt vett, toitu, tikke, patareisid, ravimeid ja muud esmavajalikku, et oma perega vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saada? Kuidas saada infot, kui elektrit ei ole?"

Pilt: Scanpix/ Lumetorm Monika
Tarbija Eesti

KAS OLED KRIISIKS PÄRISELT VALMIS? Kuno Tammearu: inimesed hindavad oma võimeid üle (5)

Toimetaja: Moonika Tuul

"Enam kui pooled eestimaalased ei ole teinud midagi, et ennetada või leevendada võimalikke hädaolukordi ning vaid igas kümnendas Eesti peres on olemas kõik vajaminevad varud," nentis Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu. "Kas mul on koju varutud piisavalt vett, toitu, tikke, patareisid, ravimeid ja muud esmavajalikku, et oma perega vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saada? Kuidas saada infot, kui elektrit ei ole?"

Siseministeerium avalikustas käsiraamatu ja veebilehekülje www.kriis.ee, kuhu on koondatud eesti, vene ja inglise keeles juhised, kuidas toime tulla erinevate kriisiolukordadega, vahendas BNS.

"Eestis on turvaline elada, kuid kahjuks juhtub ka kõige turvalisemates kohtades vahel ootamatuid kriise, mis võivad kesta tunde, päevi või isegi nädalaid. Hädaolukorras vajavad väga paljud inimesed abi kiiresti ja samal ajal ning sellises olukorras võib abi jõuda osade inimesteni palju aeglasemalt kui tavaliselt. Seetõttu on oluline, et inimesed ise teeksid ettevalmistusi, et abi oodates mitte hätta jääda," rääkis siseministeeriumi asekantsler Viola Murd.

Turvalist Eestit ekstreemne ilm ei säästa

Praktika näitab, et Eesti inimestel on kõige suurem tõenäosus sattuda kriisiolukorda, mille põhjustavad erakordsed ilmastikuolud. Olgu selleks 2005. aasta jaanuaritorm või 2010. aasta lumetorm Monika, mille tõttu kannatasid sajad inimesed üle kogu riigi. Samas võib see olla ka ootamatu tehniline rike, nagu tänavu jaanuaris, kui Saaremaa jäi mitmeks tunniks elektrita, mistõttu katkes side, internetiühendus, töö lõpetasid pangaautomaadid, poes ei saanud kaardiga maksta ning paljud inimesed jäid ka kütte ja veeta.

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu rõhutas, et turvalisus algab igast inimesest endast ja tema valmisolekust. Tammearu sõnul usub 92 protsenti Eesti elanikest, et nad saavad kriisiolukorras hästi hakkama. "Uuringutest aga selgub ja kogemus näitab, et inimesed kipuvad oma võimeid üle hindama. Enam kui pooled eestimaalased ei ole teinud midagi, et ennetada või leevendada võimalikke hädaolukordi ning vaid igas kümnendas Eesti peres on olemas kõik vajaminevad varud."

Kuidas saada infot, kui elektrit ei ole?

Tammearu soovitab igal inimesel endalt küsida, kas ta teab, kuidas tulla toime, kui Eestit peaks tabama ootamatu õnnetus või looduskatastroof. "Kas mul on koju varutud piisavalt vett, toitu, tikke, patareisid, ravimeid ja muud esmavajalikku, et oma perega vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saada? Kuidas saada infot, kui elektrit ei ole? Mida teha, kui satud ise suure õnnetuse tunnistajaks või mis veelgi keerulisem – satud ise sündmuste keskele? Igaühel meist tasub võtta see aeg ja tutvuda veebilehega www.kriis.ee või käitumisjuhiste käsiraamatuga, et saada neile küsimustele vastused," kinnitas Tammearu.

Kasulikku infot saab ka mobiilirakendusest

Trükisena on käitumisjuhiste käsiraamatud kättesaadavad üle Eesti raamatukogudes ja jõuavad peatselt ka koolidesse. Lisaks on kasulik info kogutud Naiskodukaitse tasuta mobiilirakendusse "Ole Valmis!", mis on peatselt kättesaadav ka vene ja inglise keeles.

"Teavitame käitumisjuhiste valmimisest ja asukohast Eesti inimesi ka e-posti teel. Inimesed, kelle meilikontakt on meil olemas, saavad peatselt asjakohase kirja oma e-postkasti," selgitas Viola Murd.

Käitumisjuhised on koostatud paljude organisatsioonide ekspertide koostöös ning riigikantselei elanikkonnakaitse rakkerühma eestvedamisel. Käitumisjuhiste koostamisse on andnud oma panuse riigikantselei, siseministeerium, kaitseministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, maaeluministeerium, keskkonnaministeerium, välisministeerium, päästeamet, politsei- ja piirivalveamet, kaitsepolitseiamet, häirekeskus, kaitseväe peastaap, Kaitseliit, keskkonnaamet, keskkonnaagentuur, Naiskodukaitse, terviseamet, Eesti Linnade Liit, SA Tartu Kiirabi, MTÜ Estlander ja PR Partner OÜ.

Käitumisjuhiste koostamist rahastas Ühtekuuluvusfondi kaudu Euroopa Liit.

5 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...