Kelmid teenivad raha korterimüügi kuulutusi näpates ja ähvardades

Kui korterit müüvat maaklerit pole tema väidetava büroo töötajate nimekirjas, kui ta keerutab, survestab ja ähvardab, tasub tehingust loobuda.

Pilt: Scanpix

Kelmid teenivad raha korterimüügi kuulutusi näpates ja ähvardades (1)

Kai Maran

Kui korterit müüvat maaklerit pole tema väidetava büroo töötajate nimekirjas, kui ta keerutab, survestab ja ähvardab, tasub tehingust loobuda.

Arco Vara kinnisvarabüroo vanemmaakler Anna Roostar hoiatab internetis tegutsevate sulide eest, kes kinnisvaraportaalidest kuulutusi kopeerivad ja need suvalistesse portaalidesse üles riputavad. "Kõige pimestavam faktor on kahtlemata sellise kodaniku lubatud kasu – olgu selleks siis madalam vahendustasu või muu eeldatav hüve," rääkis Roostar. "Kuulutusepiraatide suhtes tasub olla ettevaatlik, sest sinna on väikese raha eest võimalik lisada mida iganes ning kuulutuste autentsust ei kontrolli pahatihti keegi."


Roostari sõnul pole veebist omavoliliselt näpatud müügikuulutusi õigetest eraldada sugugi lihtne, mistõttu kahtluse korral tasub teha müüjale kiire taustakontroll. "Lisaks müüdavale kinnisvarale tasub kontrollida ka müüjat, olgu selleks maakler või eraisik," rääkis Roostar. "Kui müüja nimega tuleb välja kahtlasi seiku või maaklerit väidetud kinnisvarabüroo nimekirjast ei leia, tasub olla juba väga ettevaatlik."


Ka meelitaja olgu kahtlane


Kaupleja tausta soovitab internetiostu puhul kontrollida ka tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet. "Internetist ostes tuleb kasuks uurida kaupleja tausta, sh vaadata kaupleja kodulehte ja sotsiaalmeedia lehte ning sealseid kommentaare," ütles tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert Pille Kalda. "Internetiotsingust võivad välja tulla teiste tarbijate kogemused sama kauplejaga. Samuti tasub vaadata muid teateid või hoiatusi, sh tarbijakaitseameti musta nimekirja, mis annavad ohusignaali ning aitavad tarbijal teha kaalutletud otsuse. Kahtluse korral soovitab tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet tehingust loobuda."


Libamaaklerile võib vihjata lõksupüüdev suhtlemisviis ja pealiskaudsus. "Kahtlusi peaks tekitama müüja, kes vastuste andmisel keerutab ja meelitab, püüab asju ilustada ja lihtsustada,", rääkis Roostar. "Teisalt peaks ettevaatusele sundima ka väidetava pakkuja või müüja survestav, hirmutav ja ähvardav esitluslaad."


Ka ei pruugi omavoliliselt võõra varaga kauplev ning vaid iseennast ja oma rahakotti esindav isik kuigi sõbralikult suhtuda dokumentide esitamisse. "Libamaakler pakub küll probleemidele kiireid stamplahendusi, kuid dokumentide kontrolli suhtub kergekäeliselt ja hooletult," mainis Roostar.      


Sageli on omanikul kindla ausa maakleriga ainuesindusleping ja siis on juba maakleri ülesanne libakuulutustel silma peal hoida. "Kui aga ainuesinduse kokkulepe puudub, peaks omanik internetilehekülgedele aeg-ajalt pilgu peale viskama, et keegi pole tema kuulutust volituseta paljundanud," soovitas Roostar. "See võib kaasa tuua segadusi või koguni pettuse ohvriks langemise. Arvestades, et mõni kinnisvaraportaalides kuulutustega hullav kodanik on varem korduvalt kelmuste eest karistatud, peaks inimesed oma vara müümisel ja üürimisel ettevaatlikud olema."


Harju maakohus näiteks andis mullu loa 52-aastase naise vahistamiseks, kes kinnisvarakelmina interneti vahendusel korterite müügikuulutusi avaldas. Tekitades korteriostjaile väära ettekujutuse korteri müügivalmidusest, veenis naine huvilisi tegema suurtes summades ettemakseid valdavalt sularahas.


Sularaha asemel pangaülekanne


"Kannatanutelt saadud raha kasutas inimene isiklikuks otstarbeks, notariaegu ei broneeritud ning vaatamata kannatanute nõudmistele raha ei tagastatud," kommenteeris juhtumit Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Kati Maitse-Pärkna. Uurimine näitas, et kolme aastaga tekitas kurikael kannatanuile 211 355 eurot kahju.


Põhja prefektuuri kriminaalbüroo kelmuste- ja küberkuritegude talituse juht Hannes Kelt soovitab korteriostjail igasuguse sularaha asemel eelistada pangaülekandeid. "Kindlasti ei tasu teha sissemakseid või broneerimistasusid sularahas," lausus Kelt.  "Eelistada võiks pangaülekandeid, ja teha neid tunnustatud maakleri ettevõtte kontole või notari deposiitkontole. Samuti tuleb veenduda, et broneerimisleping oleks omaniku ja ostja, mitte maakleri ja ostja vahel."


Ka tarbijakaitsjad soovitavad interneti teel kaubeldes maksta krediitkaardiga."Nii on suurem võimalus tasutud ostusumma tagasi saada, kui ettevõte kaupa ei tarni ning temaga ei ole võimalik kuidagi kontakti saada," ütles Kalda. "Sellisel juhul tuleb tasutud summa tagasi saamiseks pöörduda krediitkaardi väljastanud panga poole."


Kuulutuste tekstide ja fotode kopeerimise näol on tegu autoriõiguse rikkumisega, mis on karistatav rahatrahvi või koguni kuni kolmeaastase vangistusega.

 

Netipoest ostetud asja võib kaks nädalat proovida

 

Kui tarbija avastab e-poest ostetud kaubal defekti, tuleb pöörduda kaupleja poole esimesel võimalusel, hiljemalt kahe kuu jooksul. Tootmisveaga ese peab minema asendamisele või parandamisele.


Ka enne internetist mõne eseme ostmist tuleb nii müüja kui kauba ja tingimuste suhtes tähelepanelik olla. "Tasub teada, et kui müüjaks on eraisik, siis ei rakendu tarbijat kaitsev seadusandlus ning vaidlusi lahendatakse vaid kohtus," ütles tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert Pille Kalda. "Tehingut ei tasu teha ka müüjaga, kes ei avalda enda kohta infot ja on otsustanud jääda anonüümseks. See on kindlasti üks ohumärk."


Seadus annab tarbijale 14 päeva jooksul õiguse e-poest, kataloogist tellitud või müügiesitluse käigus ostetud kaubast loobuda. "See õigus tarbija põhjendamisoskusest ei sõltu," ütles Kalda. "14-päevase taganemisõiguse kasutamisel ei pea tarbija tagastamise põhjust kauplejale nimetama. E-kauplusele tagastatav kaup peab olema rikkumata. Kahenädalase taganemisõiguse mõte on, et tarbija saaks tootega tutvuda nii nagu tavalises poes."


Taganemisõigus kehtib Kalda sõnul ka siis, kui pakk on avatud ja kaup pole originaalpakendis. Nii näiteks otsustas detsembris sõltumatu tarbijavaidluste komisjon, et e-kauplusest ostetud kattemadrats kuulub tarbija soovil siiski kauplusele tagastamisele. "Kui toodet on kasutatud või toode ei ole originaalpakendis, pole ettevõtjal õigust toote vastuvõtmisest keelduda," selgitas Kalda. "Samas on ettevõtjal õigus tarbijalt nõuda toote väärtuse vähenemise hüvitamist."


Kuna vaakumpakendist avatud kattemadratsi uuesti pakendamine tõi kauplejale lisakulutusi, peeti tarbijalt Studio Moderna OÜ kasuks kauba ostusumma tagastamisel kinni pakendamiskulud.


Kui aga tarbija avastab e-poest ostetud kaubal defekti, tuleb pöörduda kaupleja poole esimesel võimalusel, hiljemalt kahe kuu jooksul. Kaupleja peab pretensioonile vastama 15 päeva jooksul. "Kui selgub, et tegemist on tootmisveaga, on tarbijal õigus kas toote asendamisele või parandamisele," sõnas Kalda. "Kui kumbki võimalus ei ole mõeldav, siis on võimalus leping lõpetada ja raha tagasi saada."
Kalda soovitab e-ostul enne tehingu sooritamist kokku leppida ka transporditingimused, millal ja millisel viisil kaup täpselt tarnitakse – kas välisukseni, tuppa vms.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...