Laenu saamiseks nõutakse hoone kasutusluba

"Kui asutakse hoonet müüma, tekib pangaga probleem, kui hoonel pole kasutusluba," ütles Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetluse ja piirkonnatöö osakonna vaneminspektor Andreas-Hannes Tamm. 

Pilt: tallinn.ee

Laenu saamiseks nõutakse hoone kasutusluba

Enn Tosso

"Kui asutakse hoonet müüma, tekib pangaga probleem, kui hoonel pole kasutusluba," ütles Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetluse ja piirkonnatöö osakonna vaneminspektor Andreas-Hannes Tamm. 

Ta selgitas, et peamiselt takistab kasutusloa puudumine laenu saamist, kui hoonet soovitakse tagatiseks anda. Arusaadavalt vähendab see oluliselt eramu väärtust, kui seda laenuga osta ei saa.

Tamm selgitas, et tihti soojustab omanik ilma mingi kooskõlastuseta hoonet ning paigaldab veel soojuspumba ning kõike seda heausksest soovist hoonet parandada. "Kui aga asutakse hoonet müüma, tekib pangaga probleem," sõnas ta.

Kasutusloa taotlemine võtab aasta

Tamm ütles, et dokumentide korda ajamiseks tuleb aega varuda umbkaudu aasta jagu. Tema sõnul tuleks igal juhul omanikul kasutuslubataotleda, seda mitte ainult müümise seisukohalt vaadates. "On juhtumeid kui näiteks naaber esitab kaebuse ehitise välise ilme kohta ning sel juhul peab munitsipaalpolitsei vaidlusesse sekkuma. Siis on väga tähtis, et asi oleks selge ning hoonel kasutusluba olemas," sõnas Tamm ning jätkas, et nende eesmärk ei ole kindlasti mitte igal juhul trahvi teha, vaid tagada, et dokumendid oleks korras. 

Seaduse järgi ei pea hoonel olema kasutusluba, kui see on ehitatud enne 2003. aastat. Tamme sõnul ei maksa loota, et hilisemaid ümberehitusi saab varasemate kümnendite arvele panna, sest üldjuhul on materjalide valikust juba peale vaadates näha, millal tööd tehtud on.
Tamm tõi ka välja levinud probleemi, et hoone ehitamise käigus tuleb teha projektiga võrreldes muudatusi teha ning seejärel tekib kasutusloa väljastamisel takistusi, kuna projekti tuleb muuta. "Väiksemate muudatuste puhul tuleb linn üldjuhul vastu, sest eesmärgiks on asjad korda ajada," sõnas ta.

OÜ Plaan 2 juhataja Kristjan Järvel osutas, et Tallinnas puudub paljudel eramajadel kasutusluba või kasutusteatis, kui võtta arvesse, et kasvõi soojuspumba paigaldamine nõuab vastavat luba. Ta tõi ka välja, et kasutusloa vajalikkust tuleb iga objekti puhul individuaalselt vaadata. "Näiteks vanematel hoonetel, mis ehitati enne 1995. aastat, ei ole kasutusluba kohustuslik, kui hoone vastab ehitusloa saanud projektile," sõnas ta.

Ka õhksoojuspumba paigaldamine vajab kasutusluba

Järvel osutas samas probleemile, et selliseid hooneid ei kohta kuigi tihti, mis oleks säilinud algupärasena kakskümmend viis aastat. Vanemaid elamuid on tihti soojustatud või laiendatud, paigaldatud teist tüüpi katus või õhksoojuspump. "Tihti on nimetatud ehitustööd jäetud kasutusloa taotlusega või teatise esitamisega lõpetamata. Pahatihti on jäetud ka ehitusluba võtmata. Seda esineb ennekõike eramajade piirkondades, näiteks Pirital ja Nõmmel," ütles ta.

Ta tõi välja, et enim probleeme on just vanemate hoonetega, kus omanik on hoonet ümber ehitanud või laiendanud ilma projekti ja lubadeta.

"Sellega võib aga vastuollu minna tuleohutusnõuetega või ja detailplaneeringust, teemaplaneeringust või üldplaneeringust tulenevate nõuetega," sõnas ta. Paraku nende korrigeerimine ja lahendamine võib osutuda väga keeruliseks ning aja- ja ressursimahukaks. "Probleem ei ole seotud niivõrd omanike teadmatuse või tahtliku tegevusega, vaid pigem buumiajaga 2005-2007 aastatel, kus kinnisvaraäris valitses kauboilik suhtumine ning lubade taotlemine ei olnud prioriteet," sõnas ta.

Kui load on hoonel puudu, siis soovitas Järvel alustada arhiivist, siis tuleks alustada arhiivist ning teha ülevaade olemasolevast projektdokumentatsioonist. Seejärel tuleks hinnata, kas hoone vastab kinnitatud ehitusprojektile.
Päästeameti märkusi tuleb arvestada

Kasutusloa taotlemise jagas ta mitmeks etapiks, kus igal sammul esineb probleeme. Esimene etapp saab olla vajaliku dokumentatsiooni kogumine, olgu selleks elektripaigaldise audit läbiviimine või küttekollete ekspertiisi teostamine. Teiseks, peale vajalike dokumentide kätte saamist tuleks esitada vastav taotlus. Kasutusloa taotlemine on viidud ehitisregistri põhiseks ning paberkandjal menetlusi reeglina läbi ei viida. Ehitisregister on üles ehitatud ehitusvaldkonnas tegutsevatele inimestele, mistõttu tavainimene ei pruugi registri ülesehitusest ning menetlusprotsessist aru saada.

Järvel tõi välja, et kasutusloa saamine takerdub pigem kahele küsimusele – kas hoone ja selle tehnosüsteemid on töökorras ning ohutud ning teiseks menetluse käigus erinevate ametkondade poolt esitatud märkuste lahendamine. Selleks võivad olla Päästeameti poolt esitatud nõuded või muude linna ametnike märkused.

Järvel osutas, et tihti tekib küsimusi, mis on seotud piirdeaia paiknemise või kinnistul oleva mõne teise ehitisega. Esitatud märkuste keerukusest oleneb ka menetluse pikkus ning sellega peaks kasutusloa menetluses arvestama. Sujuva ja kiire menetluse eelduseks on ennekõike vajalike dokumentide olemasolu ning koos nendega korrektse taotluse esitamine.

Kasutusluba väljastatakse ehitisele mille ehitisealune pind on suurem kui 60 ruutmeetrit või kõrgus on suurem kui 5 meetrit. Lisaks tuleb kasutusluba taotleda, kui hoone kubatuuri on laiendatud enam kui 33% esialgsest mahust.

Kasutusluba tuleb taotleda ehitistele, mille ehitamiseks oli vajalik omavalitsuselt taotleda ehitusluba.

Ehitusprojekt – oluline on, et hoone oleks ehitatud vastavalt ehitusprojektis kirjeldatule (hoone seletsukiri, joonised ja tehnilised näitajad). Juhul, kui tegelik olukord ei vasta projektile on vajalik mõõdistus jooniste või muudatusprojekti koostamine.

Teostusdokumentatsioon – on vajalik tõendamaks projekti kohast ehitamist (kaetud tööde aktid, ehituspäevikud, toimivad deklaratsioonid). Juhul, kui teostusdokumentatsioon puudub või on puudulik, tuleb teostada ehitise audit ehitusinseneri poolt. Lisaks, on vajalik päästeametile tõendada projekti tulekaitse osa vastavust projektile, selle tõendamiseks tuleb teostada tuleohutusaudit tuleohutuse spetsialisti poolt.

Elektripaigaldise nõuetekohasuse audit – vajalik tõendamaks elektripaigaldise nõuetekohasust. Juhul, kui antud tunnistus puudub või puudub kehtiv tunnistus saab teostada elektripaigaldise auditi.

Gaasipaigaldise tehnilise kontrolli akt – vajalik tõendamaks gaasipaigaldise nõuetekohasust. Kui antud tunnistus puudub või on kehtetu tuleb tellida gaasipaigaldise auditi läbiviimine.

Ehitusjärgne kontrollmõõdistus – kontrollmõõdistuse käigus koostatakse kinnistu plaan ehitise nurgapunktide koordinaatidega ja tehnovõrkude asukohtadega. Kasutusloa taotlemiseks on vajalik kehtiva ehitusjärgse kontrollmõõdistuse olemasolu.

Küttekolde dokumentatsioon – tõendamaks küttekollete ohutust ja nõuetekohast paigaldust. Juhul, kui antud dokumendid puuduvad, tuleb teostada küttekolde ekspertiis.

Korstnapühkimise akt – tõendamaks, et korstnad on puhastatud ja nende ohutus kontrollitud. Eramu puhul vajalik kuni 5 aastat vana akt, kortermaja puhul kuni 1 aastat.

Vee, kanalisatsiooni, elektri, prügi ja gaasi teenuslepingud – tõendamaks, et hoonele on tagatud tehnosüsteemide toimimine. 

Viide: allikas kasutuluba24.ee

 

Laadimine...Laadimine...