Lotte film sai vaegnägijate tarbeks kirjeldustõlke

Eesti Rahvusringhääling (ERR) arendab vaegnägijatele mõeldud televisiooni helikanaleid, andes 1. septembril esimest korda eetrisse kirjeldustõlkega filmi, milleks on joonisfilm "Lotte ja kuukivi saladus".

Lotte film sai vaegnägijate tarbeks kirjeldustõlke

Eesti Rahvusringhääling (ERR) arendab vaegnägijatele mõeldud televisiooni helikanaleid, andes 1. septembril esimest korda eetrisse kirjeldustõlkega filmi, milleks on joonisfilm "Lotte ja kuukivi saladus".

ETV2 näitab koolialguse päeval kell 20 Heiki Ernitsa ja Janno Põldma joonisfilmi "Lotte ja kuukivi saladus", mida saab teises helikanalis, kus subtiitritega saadete puhul kuuleb tavaliselt helilisi subtiitreid, vaadata kirjeldustõlkega, vahendas BNS.

Kirjeldustõlge võeti esimest korda kasutusele Hispaanias 1930.-40. aastatel, kui kinopiletid olid kallid ja raadio kirjeldas filmide tegevusi eetris. Eestis on kirjeldustõlke maaletooja ja eestvedaja alates 2007. aastast MTÜ Kakora, mida juhib Sülvi Sarapuu.

Kirjeldustõlke abil saab nägemispuudega inimene teada, mis toimub, kui mängib muusika või on vaikusehetk, milline on interjöör, mida tegelased seljas kannavad, millised on ilmed ja kuidas tegelased liiguvad.

"Kirjeldustõlge sünnib sadu kordi filmi vaadates, filmi dialoogikäsikirja järgides, täiesti uut kirjelduskäsikirja kirjutades, kus tähtis info peab mahtuma lausa mõnesekundise pausi kohale," selgitas Sarapuu.

Sarapuu sõnul ei tohi kirjeldustõlget teha filmi dialoogide peale, ja ta lisab, et kõike kirjeldada ei ole võimalik. "Kirjeldatakse oluline filmi süžeed silmas pidades, et ilma nägemata võiks osa saada filmielamusest. Nüüd on kõigil televaatajatel võimalik ise katsetada kirjeldustõlkega filmi vaatamist, kus kirjeldustõlk Tiina Masing viib teid läbi põnevate seikluste," rääkis Sarapuu, kes ise tegi filmi kirjeldustõlke valmimise juures kaasa konsultandina.

Joonisfilm "Lotte ja kuukivi saladus" sai kirjeldustõlke Pöffi, Tartu Ülikooli Lastefondi, Joonisfilmi ja Kakora koostöös.

Kirjeldustõlge on teine etapp tööst vaegnägijate telerijälgimise heaks. Esimese sammuna käivitas ERR möödunud aastast helilised subtiitrid ETV-s ja ETV2-s, mida loeb ette Eesti Keele Instituudis väljatöötatud kõnesüntesaator täiendavas stereo helikanalis.

ETV ja ETV2 helikanali kuulamiseks tuleb vastuvõtuseadmel (set-top box, televiisor) valida vastav programmiga kaasnev helikanal. Täpsed seadistusjuhised leiab enda vastuvõtuseadme juhendist "helikanali valiku" sätete alt. Helikanali saab kaugjuhtimispuldilt valida paari nupuvajutusega. Starmani kliendid leiavad ETV ja ETV2 helikanali valikunime "Eesti (vaegnägijate)" alt. Elioni kliendil tuleb heli vahetamiseks kanalil olles vajutada puldi rohelist nuppu ja valida sobiv heli: "vaegnägijatele". Levira digitaaltelevisiooni võrgus (õhulevi) on helikanal "hollandi" keele nimetuse all. Hollandi keel valiti, et tagada võimalikult paljude erinevate tootjate vastuvõtuseadmete (set-top box, televiisor) tugi, ning samal ajal on väga ebatõenäoline, et Eestis jõuaks eetrisse hollandikeelne telesaade. Samalaadselt on "hollandi" keele valik kasutusel ka Soomes YLE teleprogrammides heliliste subtiitrite esitamisel.

Laadimine...Laadimine...