Marje Josing: hea uudis on, et ostujõu suurenemisele vaatamata ei ole alkoholi tarbimine kasvanud

Alkoholipoliitika tagajärjel on tarbimismustrites tekkinud muutusi. Andmed näitavad, et veinitarbijate osakaal on tõusnud.

Pilt: Scanpix
Tarbija Eesti

Marje Josing: hea uudis on, et ostujõu suurenemisele vaatamata ei ole alkoholi tarbimine kasvanud (2)

Juuli Nemvalts

Alkoholipoliitika tagajärjel on tarbimismustrites tekkinud muutusi. Andmed näitavad, et veinitarbijate osakaal on tõusnud.

Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ütles, et kuigi 2018. aastal oli võrreldes 2017. aastaga vähem neid inimesi, kes ei tarbinud üldse alkoholi, kasvas nende vastajate osakaal, kelle alkoholitarbimine on väga väike. "Mehed on rohkem oma alkoholitarbimise mustrites muutunud, samas naiste tarbimises pole suurt muutust toimunud aga sagedus on seevastu tõusnud. Kõige suurem langus alkoholitarbimises oli 2009. aastal kui Eesti majanduses oli suur langus, siis said suure löögi paljud tarbimisgrupid. Hea uudis on see, et vaatamata Eesti elanike tarbimise suurenemisele, ei ole sellega seoses alkoholitarbimine suurenenud," kinnitas Josing.

Lätit külastanute arv on jäänud samaks ka 2018. aastal nagu ka läbisõidul alkoholi kaasa ostmise protsent. Vähenenud on nende eestimaalaste arv, kelle Läti külastuse põhjuseks oli ainult alkoholi ostmine: varem tegi seda 18%, nüüd 14%. "Välja on kujunenud, et tuuakse alkoholi kaasa ka teistele. Need inimesed, kes käivad ainult alkoholi järel Lätis paistavad silma ka suurema alkoholi tarbimisega või on neil mingi ärihuvi taga," sõnas Josing.

Eestis langesid eelmisel aastal kõikide alkohoolsete jookide müüginumbrid: iseäranis suure languse tegi õlle ost võrreldes 2017. aasta tulemustega, 25%. Teisele kohale jäid müüginumbrite languses lahjad alkohoolsed joogid (siider, kokteilid) 23 protsendiga, kolmanda tulemuse tegid veinid 12 protsendise langusega, selgus Eesti Konjunktuuriinstituudi tehtud uuringust "Eesti alkoholiturg, alkoholitarbimine ja alkoholipoliitika 2018. aastal".

Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing kommenteeris siseturu müüginumbreid, et seevastu kasvas välismaalt toodud alkoholi hulk. "3,7 miljonit liitrit toodi välismaalt ja 6,1 müüdi omatoodangut Eestis. Alkoholi tarbimises on 2018. aastal näha küll kerge langus – tarbiti 10,1 liitrit ehk langus oli kaks protsenti. Siseturumüük on väga suures languses, kuid illegaalne müük (puskar, piiritus, viin) on jäänud samale tasemel. Läti kaubandus on piiranud salakaubanduse kasvu, sest inimesel pole mõtet ja vajadust otsida põrandaaluseid müügikohti," selgitas Josing. "Varasemalt tõime välismaalt 0,8 liitrit alkohoolseid jooke, siis nüüd on see kasvanud 3,3 liitrini. Läti kõrvalt tuuakse palju Venemaalt alkoholi, kasutades transiidiks Poolat ja Saksamaad. Kui vaatame, mis komponentidest alkohoolsete jookide hind koosneb, võime näha, et õlle osas on marginaal väga suur, siit ka põhjus miks on nii suur piirikaubandus," rõhutas Josing.

Uuringust selgus, et veidi on langenud välismaalaste alkoholi tarbimine Eestis, suurim muutus on kaasaostetud alkoholikoguses – selles segmendis on langus 2017. aastaga koguni üle 23. protsendi.

Maksude laekumine

Josingu sõnul laekus aktsiisi 10 miljonit suurem kui 2017. aasta, kui varem oli summa 222 miljonit eurot, siis eelmisel aastal laekus 232 miljonit. „Oleme jäänud kindlale tasemele pidama. Samas oleme suurima aktsiisiga riik Euroopas. Kui arvestame aktsiisi osakaalu inimeste ostujõu ja palkadega oleme konkurentsitult esikohal. Jagades esikohta Leeduga, kellel on veelgi suurem aktsiisimaks,“ kommenteeris Josing. „2018. aasta oli esimene kord, kui Lätis laekus riigi eelarvesse suurem aktsiisisumma, kui Eestis oli selle laekumine, seni laekunud 198 miljoni asemel laekus 242 miljonit ehl 44 miljonit enam,“ lisas Josing piirikaubanduse numbreid illustreerides.

Enam täidab Eesti riigi eelarvet kange alkoholi aktsiis,  58%, seejärel õlu 22%, vein 12% ja muud kääritatud joogid 8%.

Eesti Konjunktuuriinstituudi teostaud uuring analüüsis muutusi alkohoolsete jookide tootmises ja müügis, alkohoolsete jookide piirikaubandust, jaemüügist siseturul ning elanike hinnangutest riigi alkoholipoliitikale, alkoholi kättesaadavusele ja tarbimisele.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...