Meedia omab suurt jõudu pensionihoiakute kujundamises

Suurel osal inimestest mõjutab hoiakut Eesti pensionisüsteemi eelkõige meedia, selgus Swedbanki tellimusel läbi viidud uuringust. Eriti olulist rolli mängib meedias olev info (61%) õpilaste ja üliõpilaste puhul. Noorte arvamuse kujundamisel on oluline roll ka sõpradel ja pereliikmetel.

Pilt: Scanpix

Meedia omab suurt jõudu pensionihoiakute kujundamises

Suurel osal inimestest mõjutab hoiakut Eesti pensionisüsteemi eelkõige meedia, selgus Swedbanki tellimusel läbi viidud uuringust. Eriti olulist rolli mängib meedias olev info (61%) õpilaste ja üliõpilaste puhul. Noorte arvamuse kujundamisel on oluline roll ka sõpradel ja pereliikmetel.

"Kui arvatakse, et noored meediat ei jälgi, siis uuring näitas, et just meediast saadakse informatsiooni, mis aitab noortel oma arvamusi pensionist kujundada," avaldas Swedbanki pensioni ja investeerimise valdkonnajuht Kaire Peik.

Paljud uuringus osalejad tõid välja, et ka finantsekspertide arvamused ja sõnavõtud aitavad neil hoiakut kujundada. Eriti oluline on see 18-24-aastaste vanuserühmas. Selles vahemikus oli kõige vähem ka neid, kes arvasid, et nende arvamust ei suuda mitte keegi mõjutada.

Kindlasti mõjutab noorte meelsust lisaks meedias ja ekspertide poolt räägitavale ka see, kui nad näevad oma vanavanemate pealt, millist elu võimaldab tänane pension. "Seepärast ehk mõistavad nad ka seda, et soovitud elustandardi säilitamiseks pensionieas, ei saa ainult I ja II sambale loota vaid tuleb täiendavalt säästa. Nooremad inimesed mõtlevad aina rohkem tulevikule ja investeerivad ka näiteks kolmandasse sambasse aasta-aastalt rohkem. Samuti tunnevad nad oma II samba käekäigu vastu rohkem huvi, kui näiteks 4-5 aastat tagasi," sõnas Peik.

"Üldine tendents on siiski see, et mida kõrgemaks kasvas vanus, seda enam olid inimesed veendunud, et neil on välja kujunenud oma arvamus, mida kellelgi teisel on keeruline mõjutada," lisas Peik, kes tõi välja, et just 50-64-aastased küsitletud olid kõige veendunumad, et nende arvamust ei suuda keegi muuta.

Uuringust selgus ka tõsiasi, et suur osa Eesti inimesi ei oska jätkuvalt hinnata, milline saab nende sissetulek pensionieas olema. Üle poolte vastanutest omas II pensionisammast ja pensioniks täiendava kogumise peale mõtles, kuid polnud selle jaoks veel midagi teinud, iga viies vastaja.

Pensionipõlves loodetakse jätkuvalt kinnisvara ja laste peale. Paljud on küll teadvustanud, et pensionid saavad olema väiksed, kuid konkreetseid samme oma tuleviku kindlustamiseks pole veel tehtud. "Noorte osas oleme küll positiivsed – peaaegu pooled kuni 24-aastastest vastanutest ei olnud veel oma tuleviku kindlustamisega tegelema hakanud, aga mõtlevad sellele. Loodame vaid , et niipea, kui nad on koolid lõpetanud ja tööle asunud, hakkavad ka tegutsema," sõnas Peik lõpetuseks.

Uuringu viis Swedbanki tellimusel läbi Turu-uuringute AS. Kokku küsitleti 954 Eesti elanikku vanuses üle 18 aasta.

Laadimine...Laadimine...