Õiglase kaubanduse nädalal saavad kliendid kaupmeestelt eetilist kaupa nõuda

"Kui vaadata numbreid, siis selles valguses on nende poekettide väited, kes ütlevad, et Eesti inimene pole valmis, ei tea ega taha, otsitud vabandus," ütles Mondo õiglase kaubanduse ekspert Kristina Mänd. 

Pilt: Scanpix

Õiglase kaubanduse nädalal saavad kliendid kaupmeestelt eetilist kaupa nõuda (1)

"Kui vaadata numbreid, siis selles valguses on nende poekettide väited, kes ütlevad, et Eesti inimene pole valmis, ei tea ega taha, otsitud vabandus," ütles Mondo õiglase kaubanduse ekspert Kristina Mänd. 

Arvestades, et õiglase kaubanduse tooted tulid Eestisse umbes 10 aastat tagasi, pole tulemus halb – igal poes oli vähemalt mõni sertifitseeritud toode, osades ulatus arv isegi üle 50-ne. Aga kui võrdleme end näiteks Soomega, siis on arenguks ruumi palju – on poode, kus valikus on ainult tee ja suhkur ning maiustused. Iga kauplus saab kasvatada oma valikut järk-järgult. Mondo ja õiglase kaubanduse sõbrad saavad levitada infot ja rääkida, aga ainult pood saab müüa. Inimeste huvi õiglase kaubanduse, läbipaistvuse ja kaupade tegeliku päritolu vastu kasvab iga aastaga.

Aastaks 2030 tarneahelat mõjutavate üle-euroopaliste trendide ülevaatest selgub, et tarbijad nõuavad, et toodete päritolu oleks läbipaistvam. Lisaks suureneb tarbijate hulgas kestlikkusega seotud küsimuste alane teadlikkus ning tooteid ostes või kasutades teab 55% EL-i kodanikest üldiselt seda, millised on toodete kõige olulisemad keskkonnamõjud (Supply Change. Muudame poeketid õiglaseks. 2017).
Eesti tarbijad teadvustavad lisaks toidu koostise kohta antavale infole ka toote valmistamise tähtsust. 2016.a MTÜ Mondo tellimusel tehtud küsitluse "Eesti elanike arvamus õiglasest kaubandusest" (Turu-Uuringute AS Omnibuss) põhjal selgub:

- 91% vastanutest leidis, et ettevõtted peaksid toetama õiglase kaubanduse ideed ja käituma vastutustundlikult;
- 70% vastanutest arvas, et õiglase kaubanduse ideed peaksid toetama jaeketid ja –kauplused ning  71% arvates Eesti ettevõtted, kes kasutavad arengumaade toorainet;
- 11% vastanutest ostis võimalusel vähemalt mõnes õiglase kaubanduse ja kestliku ettevõtluse tooterühmas märgisega tooteid ja 18% vastanutest tundis Fairtrade’i märgise kohe ära.

"Kui vaadata numbreid, siis selles valguses on nende poekettide väited, kes ütlevad, et Eesti inimene pole valmis, ei tea ega taha, otsitud vabandus," ütles Mondo õiglase kaubanduse ekspert Kristina Mänd. "Klient saab valida, mida ta paneb korvi, aga otsustab ikkagi poekett, kas ta eirab tarbija soove või pakub, mida soovitakse. Ostukorvide koostamine näitas, et valik võiks olla laiem," lisas ta.  

Fairtrade ei ole heategevus, see on tootmis- ja kauplemisviis, millel on üks ja selge eesmärk: vähendada vaesust kaubanduse abil, tagada arenguriikide tootjatele õiglased hinnad ning talunikele ja töölistele mõistlikud töötingimused ja jätkusuutlik tulevik. Ehk teisisõnu – saavutada samasugune olukord, mida arenenud riikides, sh Eestis, tagavad seadused ja nende järgmine. Fairtrade ei oota eritingimusi, vaid samasugust väärikat tööd ja elu nagu meie naudime arenenud riikides.

Õiglase kaubanduse nädal on traditsioon, mida tähistatakse Eestis 10. aastat. MTÜ Mondo eestvedamisel tähistatakse nädalat alates aastast 2013. Mitmed koolid, õiglase kaubanduse sõbrad ja poed tõstavad sel nädalal esile õiglase kaubanduse tähtsust. Loe lähemalt fairtrade.ee
Õiglase kaubanduse nädal toimub 23.-29.10.2017. Sellel aastal pööratakse suuremat tähelepanu märgistatud kaupade kättesaadavusele. Mondo vabatahtlikud on kokku pannud õiglase kaubanduse ostukorvid, et võrrelda õiglase kaubanduse toodete (kohv, tee, suhkur, troopilised puuviljad, maiustused, šokolaad, kinoa, maitseained, puuvillast materjalid, kosmeetika, vein jmt) saadavust erinevates poekettides.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...