Omanike keskliit kogub taotlusi Tallinna Veelt hüvitise nõudmiseks

Eesti Omanike Keskliit otsib huvilisi, kes soovivad esitada nõude Tallinna Vee vastu, et aastate jooksul makstud liigkõrge tariifi eest hüvitist nõuda, summa võib küündida mitmeteistkümne miljoni euroni.

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt

Omanike keskliit kogub taotlusi Tallinna Veelt hüvitise nõudmiseks

Toimetaja: Moonika Tuul

Eesti Omanike Keskliit otsib huvilisi, kes soovivad esitada nõude Tallinna Vee vastu, et aastate jooksul makstud liigkõrge tariifi eest hüvitist nõuda, summa võib küündida mitmeteistkümne miljoni euroni.

"Eesti Omanike Keskliit ja Eesti Korteriühistute Liit asuvad välja selgitama huvilisi, kes on Tallinna Veega lepingulises suhtes ja soovivad esitada vee-ettevõtjale tagasinõude ülemääraselt makstud teenusehinna osas. Võimalik on ka veehinna tasaarveldamine tulevikus tarbitava teenuse maksumusega. Tallinna Vesi ise on oma aastaraamatus hinnanud võimaliku kogunõude mõju suuruseks 17,5 miljonit eurot," vahendas BNS omanike keskliidu väljasaadetud pöördumist.

"Meie eesmärk on nõuded koondada ja esitada nõue ühiselt. Nõuete koondamine aitab jagada omanike vahel õigusabikulusid, sest tegemist on keerukate läbirääkimistega. Omanikud peavad arvestama asjaoluga, et varasemalt tarbitud vee hinna ülemäärasuse tõendamine on omanike kohustus ja kohtud pole täpselt määratlenud, kui palju on vee hind olnud lubatust suurem," lisas keskliit.

Nõudega ühinevad omanikud peavad olema valmis dokumentaalselt tõendama oma viimaste aastate tarbitud veekoguseid ning tasutud veearveid ja kandma oma nõudega proportsionaalse osa õigusabikuludest. Tagasinõude esitamise taotlusi ootab keskliit kuni 28. veebruarini.

Konkurentsiamet tegi 6. detsembril AS-ile Tallinna Vesi ettekirjutuse hoiatuse, et rakendatavate veeteenuse hindadega teenitav müügitulu ning seega vee ja reovee teenuse hinnad ei ole kooskõlas ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadusega.

Ettekirjutuse hoiatusele ootas konkurentsiamet Tallinna Vee vastust hiljemalt 7. jaanuariks. Seejärel otsustab amet AS-ile Tallinna Vesi ettekirjutuse tegemise. Ettekirjutuse täitmatajätmisel on konkurentsiametil õigus alustada ajutise veeteenuse hinna määramist, mis kehtiks seadusega vastavuses olevate hindade kooskõlastamiseni.

Tallinna Vesi esitas aga 3. jaanuaril vaide, sest ei pea konkurentsiameti poolt otsuses väljendatud seisukohti põhjendatuks. Ühtlasi on ettevõte koostamas konkurentsiametile vastust seoses sama otsusega seotud järelevalvemenetlusega

Ameti hinnangul on põhjendatud müügitulu 35 miljonit eurot. Võttes arvesse, et kehtivate veeteenuse hindadega teenib AS Tallinna Vesi veel kõrgemat müügitulu ehk 46 miljonit eurot, kui hinnataotluses taotleti ehk 45 miljonit eurot, peaks vee- ja kanalisatsiooniteenuse koguhind tarbijale olema kehtivast hinnast 25 protsenti madalam.

Praegu kehtivate hindade alusel kujuneb kaalutud keskmiseks hinnaks 2,31 eurot kuupmeetri kohta. Konkurentsiamet on seisukohal, et põhjendatud hinnaks saab pidada 1,74 eurot. Seega on kehtivad hinnad põhjendatud hinnatasemest 0,57 eurot võrra kõrgemad.

Konkurentsiamet jõudis hinnamenetluses järeldusele, et nii ettevõtja poolt kooskõlastamiseks esitatud veeteenuse hindadega kui ka hetkel rakendatavate veeteenuse hindadega teenitav müügitulu on põhjendamatult kõrge ega vasta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses ettenähtud hinnakujunduse põhimõtetele.

Ettevõtja oli hinnataotluses prognoosinud veeteenuse hinda ülemäärase saastetasu ja erakorralise kulumikomponendiga lisatulu, mida Konkurentsiamet ei saanud hinnata seadusega kooskõlas olevaks, teatas amet.

AS Tallinna Vesi ja Tallinna linn sõlmisid 12. jaanuaril 2001 teenuselepingu, milles määrati kindlaks veeteenuse osutamise tingimused, muuhulgas pandi viieks aastaks paika Tallinna Vee hinnarežiim. 2007. aastal sõlmisid Tallinna linnavalitsus ja Tallinna Vesi teenuselepingu muudatuse, millega fikseeriti vee tariif 13 aastaks, andes Tallinna Veele õiguse tõsta hinda igal aastal tarbijahinnaindeksi võrra.

Alates 1. novembrist 2010 jõustus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus, mis pani hinna kooskõlastamise kohustuse konkurentsiametile. Selle seaduse põhjal peab veeteenuse hind põhinema põhjendatud kuludel ja tulukusel, mitte tarbijahinnaindeksil.

Konkurentsiamet Tallinna Vee järjekordset hinnatõusu ei kooskõlastanud ja tegi 2011. aastal veefirmale ettekirjutuse viia kehtiv hind seadusega kooskõlla. Tallinna Vesi ettekirjutust ei täitnud ja pöördus kohtusse, aastast 2011 ongi Tallinna Vee ja Eesti riigi vahel käinud kohtuvaidlus. Tallinna Vesi kaotas 2017. aasta detsembris ka riigikohtus, aga endiselt kestab tariifivaidlus Maailmapanga juures tegutsevas rahvusvahelises vahekohtus (ICSID).

Konkurentsiameti hinnangul on tarbijatel võimalik kohtuotsuse järgselt nõuda Tallinna Vesi AS-ilt kokku mitukümmend miljonit eurot hüvitist, aastate jooksul liialt kõrge veetariifi maksmise eest.

Laadimine...Laadimine...