Päästeamet: ka jõuluajal ei hüüa õnnetus tulles

Lauljatar Liis Lemsalu kirjutas mõned päevad tagasi sotsiaalmeedias oma armsast kiisust, kes näris läbi jõulupuu elektriküünalde juhtmed. Sellele õnneliku lõpuga loole paneb päästeameti kommunikatsiooninõunik Lauri Kool kõrvale teise, samuti jõulupuuga juhtunud loo, mis kahjuks nii õnnelikult ei lõppenud.

Pilt: Scanpix

Päästeamet: ka jõuluajal ei hüüa õnnetus tulles

Lauljatar Liis Lemsalu kirjutas mõned päevad tagasi sotsiaalmeedias oma armsast kiisust, kes näris läbi jõulupuu elektriküünalde juhtmed. Sellele õnneliku lõpuga loole paneb päästeameti kommunikatsiooninõunik Lauri Kool kõrvale teise, samuti jõulupuuga juhtunud loo, mis kahjuks nii õnnelikult ei lõppenud.

"Möödunud aasta viimasel päeval sai häirekeskus teate, et Tallinnas Kristiine linnaosas Sõpruse puiesteel on teise korruse korteri elutoas süttinud jõuludeks tuppa toodud nulg. Tulekahju põhjus oli nähtavasti selles, et jõulupuu oli toas sedavõrd kuivaks muutunud, et võttis säraküünla sädemetest mõne hetkega tuld ning lahvatas ise nagu säraküünal põlema. Seejärel võttis tuld juba kogu toa sisustus. Korteris oli sel ajal kolm täiskasvanut ja kaks last, kes olid sunnitud tule eest varjuma algul magamistuppa ja seejärel läbi akna kõrvalasuva autosalongi katusele, kust kohale saabunud päästjad nad alla aitasid. „Kaks meest viidi haiglasse, naine ja kaks last jäid koju," võttis Kool kokku tulekahju tagajärjed. "Päästjad kustutasid tulekahju paarikümne minutiga. Elutuba sai tulekahjustusi, kogu korter suitsukahjustusi."

Et selliseid ja taolisi õnnetusi ei juhtuks, on päästeamet välja töötanud põhipunktid, millega tuleks kõigil arvestada. Majast lahkudes peavad küünlad, kaminad ja teised lahtise tule allikad olema kustunud. Küünlad tuleb asetada mittepõlevale alusele ning ohutusse kaugusesse süttivatest materjalidest. Ka koduloom, näiteks kass, võib lauale või riiulile hüpates küünla ümber ajada. Tuppa toodud kuusel, olgu see looduslik või plastmassist, soovitab Päästeamet kasutada elektriküünlaid. Samas tuleb üle vaadata, kas elektriküünlad, jõulutuled ja juhtmed on terved ja töökorras ning vooluvõrk pole üle koormatud. Küllalt palju õnnetusi juhtub jõulude ja aastavahetuse paiku ka sellepärast, et pliidile unustatud toit on süttinud. Seetõttu manitseb päästeamet inimesi mitte jätma jõulutoitu ahju või pliidile ilma järelvalveta.

Hädavajalik on ka suitsuandur, sest see annab tulekahjust märku kümne sekundi jooksul pärast tulekahju tekkimist.

Pulgaga rakette ei osata kasutada

Teine õnnetuste allikas jõulude ajal on ilutulestikud. Päästeameti andmeil pole nende arv eriti suur, kuid samas ei möödu ühti aastavahetust, ilma et päästjatel ei tuleks küsida mõnelt ilutulestiku kasutajalt, et kus oli tema aru, kui ta ilutulestiku raketi näiteks WC lakke põrutas.

Ruf Eesti AS-i pürotehnik Kersti Rešetnjak ütles, et kõige populaarsemad on klientide hulgas patareilaadsed tooted, kus on mitu lasku kokku ühendatud ja ühe süütamisega saab need kõik taevasse kõmmutada. "Nende toodete puhul tuleb jälgida, et patarei oleks toestatud ja see ei kukuks ümber," rääkis Rešetnjak. "Loomulikult tuleb ka vaadata, kus ilutulestikku üles lasta. Igale tootele on märgitud, kus suur peab olema kaugus majadest inimestest, autodest jne, et selle kasutamine oleks ohutu. Ruf Eesti pürotehnik juhtis tähelepanu eriti pulgaga rakettidele, millega juhtub õnnetusi suhteliselt kõige sagedamini. "Mõnikord ei osata arvestada, et pulga otsas olevad raketid lendavad üles koos pulgaga," ütles Rešetnjak. "Kui need maasse kinni lüüa, siis plahvatab rakett maa peal. Pulgaga rakette soovitame lasta olenevalt raketi suurusest pudelist või torust. Suurt raketti väikesest pudelist ei ole mõtet lasta, sest siis võib ise pikali kukkuda. Suure raketi puhul tuleks eelistada torust laskmist. Šampusepudel võib ümber kukkuda ja rakett hakata mööda maad kellegi poole lendama."

Ole jõulude ajal tähelepanelik

Kolmas aastavahetuse õnnetuste liik pole seotud tulega, vaid alkoholi ning inimeste ülevoolava tuju ja tähelepanematusega. Politsei- ja piirivalveameti vanempressiesindaja Maria Gonjak võttis politsei soovitused kokku järgmiselt: autoga sõites jälgi liiklusreegleid, tee- ja ilmastikuolusid ning arvesta võimalike ohtudega. Hoolitse selle eest, autoroolis oleks kaine juht. Jalakäijad peavad arvestama sellega, et nad oleksid pimedal ajal võimalikult hästi nähtavad, sest jalakäija näeb valgustamata teel sõidukit juba väga kaugelt, juht aga jalakäijat alles siis, kui temani on jäänud loetud sekundid. Helkuriga jalakäia on näha tunduvalt kaugemale, mis teeb õnnetuse riski oluliselt väiksemaks.

Kelgu- või suusarada ei tohiks ideaalis kunagi sõiduteega ristuda. Igal juhul tuleb sõidutee läheduses sportides või muidu lustides ettevaatlik olla. Autoga külmakraadidega liikudes riietu piisavalt soojalt, et õnnetuse või rikke korral ei tekkiks alajahtumise ohtu. Külmumisohus inimest märgates juhi ohule tähelepanu ning vajadusel teata inimesest politseile hädaabinumbrile 112.

Laadimine...Laadimine...