Alumiiniumist teeküünlatopside kogumise kampaania paneb lapsed vanematelt lisaks kommidele poest ka teeküünlaid nõudma ega õpeta lapsi loodust hoidma.
Poodides võib märgata kummalist vaatepilti: lapsed jõulude eel vanematelt mitte kommi, vaid pakkide viisi teeküünlaid mangumas. “Käimas on mingi keskkonnakampaania, mis peaks justkui panema lapsi teeküünlaümbriseid taaskasutuseks koguma, tegelikult aga õhutab see lapsi hoopis kottide kaupa uusi küünlaid ostma,” pahandas lapsevanem Liisi. “Tundub, nagu oleks tegu mingi metallifirma trikiga, et endale materjali saada.”
Tõepoolest, vanametallikäitleja AS Kuusakoski algatas kampaania “Küünlaümbriste jaht”, mis kutsub tühjaks põlenud alumiiniumist teeküünlaümbriseid koguma nii lasteaialapsi kui ka gümnasiste. Kolme aasta jooksul on rohkem kui 20 000 last ära andnud ligikaudu 6,2 miljonit alumiiniumist teeküünlaümbrist. See teeb nina peale ligi nelisada ümbrist, kuid usinamad on toonud kooli ka üle 10 000 küünlatopsi.
Ähmane eesmärk
See teeb nina peale ligi nelisada ümbrist, kuid usinamad on toonud kooli ka üle 10 000 küünlatopsi. Ökoloog Mart Jüssi sõnul võiks kampaania kogumisnumbrite asemel õhutada hoopis teadlikku keskkonnakäitumist. “Lapsed on väga mõjutatavad ja igasugune võistluslikkus haarab neid kergesti kaasa,” rääkis Jüssi. “Kuid kui palju teeküünlaid üks laps maast, kodust või kohvikust ikka üles korjata jõuab? Vaevalt et tuhandeid. Pigem võib juhtuda, et vanematega poodi minnes palutakse osta teeküünlapakke kohe ikka mitu korraga. Sest kuidas sa jääd alla, kui klassikaaslased on küünlaümbriseid toonud lausa kümnete tuhandete kaupa!”
Jüssi sõnul on eeskuju tähtsam kui numbrinäit. “Ilmselt pole kõige õigem keskkonnakampaania fookust numbrinäidule suunata,” ütles Jüssi. “Asjade areng on natuke käest ära läinud ja ettevõtmise siht ähmastunud. Pigem võiks rohkem õpetada lapsi mitte prahti ja eriti keskkonnakahjulikku prügi maha viskama. Ja näidata ise eeskuju.”
“Mõte on õige,” ütles Tallinna tehnikagümnaasiumi õpilane Meriliin Anijärv, kes on ka linna noortevolikogu liige. “Noori õpetab paremini praktilise käitumise ergutamine. Prügi mahaloopimisest aitaks kõige paremini võõrutada prügikastide rohkus. Meie arvates peaks igas koolis olema korralik prügikastide komplekt. Eri liiki prügikastid peaksid olema nii klassiruumis, iga korruse koridoris kui ka õues. Klassis paberi ja papi ja olmejäätmete jaoks ning õues biolagunevatele jäätmetele, kuhu visata kas või banaanikoored või toidujäätmed.”
Lapsed ka patareisid ostma?
Ka Eesti Pakendiringluse pikaajalise juhi Aivo Kanguse sõnul tuleks koolides võistleva mõtteviisi ergutamise asemel rohkem teadmisi anda, sest ükski keskkonnakampaania ei tohiks üle kasvada osturalliks. “Paraku näib lastel nüüd olevat tekkinud üks lemmiktoode juurde,” nentis Kangus. “Kui varem käidi poest kommi ostmas, siis nüüd on avastatud uus toode alumiiniumtopsiga teeküünalde näol.”
“Ma ei oska ka arvata, kust võiks koolilaps üles korjata näiteks tuhandeid teeküünlatopse. Kas kalmistutelt?” rääkis Kangus. “Soovitan kogumishooga mõistlikku piiri pidada. Küünlatopside kogumise mõte on hea, aga ostmist õhutav kampaania pole kuigi mõistlik. Seepärast võiks kampaania saada veel ühe mõõtme ja kutsuda koole ja lapsevanemaid üles tarbima tooteid nii palju, kui neid just vaja on. Terve mõistus peaks võitma ning agarus ei tohiks muutuda ogaruseks! Kampaania ei tohiks õhutada ostu- ja kogumiskirge.”
Oktoobris algas juba neljas, järgmise aasta jaanuarini kestev jahihooaeg. Nüüd koguvad lapsed lisaks teeküünlaümbristele ka kasutatud patareisid. Loodetavasti ei erguta see poode patareidest tühjaks ostma, vaid ikka säästlikult tarbima. Sest vastasel juhul õhutaks kasvav nõudlus tootma keskkonnakahjulikku kaupa senisest enamgi. “Patareisid näiteks on väga lihtne ka poodides kogutavaist tühjade patareide kogumiskarpidest omandada ja kooli viia,” ütles Jüssi. “Lapsed on leidlikud. Veel halvem oleks, kui patareide käive neid hasartselt kokku ostes kogumiskampaania raames kasvaks.”
—————————-
Alumiiniumist küünlatops looduses ei lagune
“Loodame, et selle kampaaniaga saab maagiline 10 miljoni küünlaümbrise piir ületatud,” lausus kogumiskampaania korraldaja, MTÜ Tuleviku Heaks juhatuse liige Mari-Liis Kallismaa. “Sel aastal saavad lapsed esmakordselt koguda ka vanu kasutatud patareisid ning selgub iga maakonna parim Patareitäht.”
Kallismaa sõnul peaks kampaania aitama koguda teeküünalde alumiiniumümbriseid taaskasutuseks. “Vaatamata sellele, et teeküünla alumiiniumümbris kaalub kõigest grammi, ei lagune see prügimäel või looduses kunagi,” ütles Kallismaa. “Näiteks Soome noored kogusid sarnase aktsiooni käigus 800 000 küünlaümbrist, mis tavaprügi hulka visatuna oleks juba märkimisväärne koormus keskkonnale.”
Mari-Liis Kallismaa, Keskkonnakampaania “Küünlaümbriste jaht” korraldaja, MTÜ Tuleviku Heaks: “Küünlaümbriste jaht” ei innusta lapsi tarbima
Neljandat hooaega alustanud “Küünlaümbriste jaht” ei ole tarbimiskampaania, vaid mõeldud laste keskkonnateadlikkuse suurendamiseks ja looduse puhtamaks muutmiseks. Õpetajate kõrval on selle mõtteviisi levitamisel sama oluline roll lapsevanematel ning seda nii kodus kui kaupluses.
2. detsembri ajalehe Pealinn artiklis “PAHANE EMA: Kas liigne tarbimine on loodushoid?” avaldab lapsevanem arvamust, et Eesti üks suurim keskkonnakampaania õhutab lapsi kottide kaupa uusi teeküünlaid ostma, et suuremat hulka küünlaümbriseid kokku koguda. Kampaania kõigis juhendmaterjalides – voldikutel, veebilehel, õpetajatele saadetud juhistes jne – on rõhutatud, et tegemist ei ole tarbimiskampaaniaga, vaid ainsaks eesmärgiks on vältida loodusesse sattuvate alumiiniumist küünlaümbriste hulka, mis niikuinii tavapärase tarbimismahu korral tekib. Nii õpetatakse lastele jäätmete sortimise ja taaskasutuse olulisust, kuna alumiinium ei lagune loodusesse sattudes kunagi ning seda saab materjalina uuesti kasutusse võtta.
Lapsi julgustatakse leidma kohti, kus niikuinii küünlaümbriseid rohkem või vähem tekib – lisaks kodudele näiteks kohvikud, restoranid, spaad, ilusalongid, kalmistud jne. Just sel viisil kokkuleppeid tehes on usinamatel lastel õnnestunud kokku koguda 10 000 ümbrist ja enamgi.
Õpetajad hindavad “Küünlaümbriste jahti” kõrgelt: 10-palli skaalal anti kampaania tingimustele hindeks keskmiselt 8,9 ja korraldusele 8,8. Õpetajad olid tänulikud, et kampaania on andnud neile praktilise võimaluse selgitada lastele keskkonnahoiu ja jäätmete sortimise olulisust. “See kampaania on tõestuseks selle kohta, et väikestest veepiiskadest moodustub ookean,” sõnastas üks õpetaja aktsiooni põhiolemuse tagasiside küsitluses ning tema kolleeg lisas: “See tekitab õpilastes soovi prügi sorteerida, laste teadlikkus sorteerimise tähtsusest tõuseb.”
Õpetajate selgitustöö võib küll olla korralik, kuid samavõrd oluline panus laste keskkonnateadlikkuse suurendamiseks peab tulema ka lapsevanematel. On kahju, et Pealinnas tsiteeritud lapsevanem sellest juhtmõttest aru ei saanud ega suutnud kaupluses lisaküünlaid soovinud lapsele selgitada, et vajaduseta tarbimine ei hoia keskkonda ega lähe kokku selle kampaania eesmärgiga.
Oleme õpetajatelt kuulnud, et lapsed on sageli keskkonnateadlikumad kui vanemad ning nõuavad kodus jäätmete liigiti kogumist. Viimase kampaania tagasisideküsitlusest selgus, et koguni 79% osalenud klassidest ei viska küünlaümbriseid tavaprügi hulka ka kampaaniavälisel perioodil (vt. http://www.kuusakoski.com/et/estonia/ettevote/ettevote/uudised/2016/tagasiside-kuunlajaht-20152016-opetajatelt/). Lisaks sorteerib 11% klassidest tänu kampaaniale rohkem prügi ning suunab enam asju taaskasutusse kui varasemalt. Sellest võib järeldada, et “Küünlaümbriste jaht” täidab oma eesmärki lastest keskkonnateadlike kodanike kasvatamisel.
Pealinnas avaldatakse kahtlust “nagu oleks tegu mingi metallifirma trikiga, et endale materjali saada”. Saan kinnitada, et see ei vasta tõele. Eelmisel aastal kogusid lapsed üle 3,9 miljoni teeküünlaümbrist, mis kaalub ühtekokku umbes viis tonni. Alumiiniumi tollaseid kokkuostuhindu arvestades oli saadav tulu maksimaalselt 2500 eurot, samas peasponsorina toetas Kuusakoski kampaania läbiviimist kordades suurema summaga ning korraldas lisaks küünlaümbriste vastuvõtmise ja sorteerimise 11 teeninduspunktis üle Eesti, transpordi ning eeltöötluse nende taaskasutusse suunamiseks.
Lõpetuseks tuleb nõustuda ökoloog Mart Jüssiga, et kampaania peaks kogumisnumbrite asemel õhutama hoopis teadlikku keskkonnakäitumist ja lastele õige eeskuju andmist. Omalt poolt oleme aasta-aastalt suurendanud loosiauhindade hulka, mille saamisel ei mängi kokkukogutud ümbriste hulk mingit rolli. Paraku pole aga õiget eeskuju võimalik anda ilma lapsevanemate panuseta ning nagu näitas Pealinnas ilmunud artikkel, võib vanemate keskkonnateadlikkuse osas olla tublisti arenguruumi.
