Päikesepaneelid ja nutiseadmed teevad hruštšovkadest moodsad smartovkad

1960ndate kortermajad saavad lisaks remondile päikesepaneelid ja nutika elektroonika, maja lähedusse tulevad elektriautode ja jalgrataste laenutuspunktid.

Pilt: Scanpix

Päikesepaneelid ja nutiseadmed teevad hruštšovkadest moodsad smartovkad

Ragne Jõerand

1960ndate kortermajad saavad lisaks remondile päikesepaneelid ja nutika elektroonika, maja lähedusse tulevad elektriautode ja jalgrataste laenutuspunktid.

"Me tahame näidata, et vanad nn hruštšovkad on võimalik ümber ehitada nii, et neist saavad smartovkad – energiasäästlikud ja keskkonnasõbralikud majad," ütles Tartu teaduspargi juhatuse liige Rene Tõnisson, kes veab Eestis rahvusvahelist SmartCity projekti. "Smartovka-sõna oleme, muide, ise välja mõelnud, tähistamaks seda, mida loodame saada, kui ehitame ümber hruštšovkad, mida on säilinud arvukalt veel nii Eestis kui ka mujal Euroopas, nüüdisajale vastavateks "nutikateks" majadeks."

Euroopa Liidu projekti  Horizon 2020 raames püütakse leida võimalusi, kuidas nutikalt remontida vanu nõukogudeaegseid ehitisi, mis on ehitatud väga energiakulukatena. Euroopas osaleb "hruštšovkast smartovkaks" pilootprojektis kolm linna – Victoria-Gasteiz Hispaaniast, Sønderborg Taanist ja Tartu Eestist.

"On see õnn või õnnetus, aga Ida-Euroopas on palju selliseid hruštšovkasid ja meie andmeil elab ligi 100 miljonit Euroopas just sellistes majades," rääkis Tõnissson. "Kui meie pilootprojekt kujuneb edukaks, siis võib avaneda suur võimalust muuta mitte ainult maju, vaid ka kogu ettekujutust nutikast majast, ja meie eeskuju hakatakse järgima paljudes Euroopa linnades."

Tiigi tänav saab esimesed

Eesti projekti esimesed õnnelikud on Tartus Tiigi tänaval asuvad nõukogudeaegsed viiekordsed majad, mis on ehitatud 1960-1970ndatel. Nad on saanud oma hüüdnime "hruštšovka" aastatel 1953-1964 Nõukogude Liitu juhtinud Nikita Hruštšovi järgi.  Ühtekokku saab uue nutikama näo 23 maja.

"Need majad on kohutavas seisukorras, tarbivad energiat 270 kw/h  ruutmeetri kohta aastas ja nende süsteemid on amortiseerinud. Mõnedes sellistes vanades majades on energiasäästmiseks vahetatud küll aknaid, kuid see pole piisav. Tahame saavutada, et tänu meie projektile väheneb energiatarbmine  2/3 võrra, ja jõuda välja null-energiamajadeni," kõneles Tõnisson.

Tõnissoni sõnul lisandub tavalisele tänapäevasele remondile palju nutika maja elemente. "Smartovkad saavad  päikesepaneelid, nutika maja IT-lahendused, maja lähedusse tulevad elektriautode ja jalgrataste laenutuspunktid. Inimestel pole vaja omada enam diisel- või bensiiniautot, kui nad teavad, et vaid 50 meetri kaugusel kodust on võimalik võtta elektriauto."

Kunst kaunistab maju  

Tõnisson nentis, et lisaks tehnoloogilistele uuendustele pööratakse suurt tähelepanu ka majade välisilmele, mis saab kindlasti erinema traditsioonilisest igavast paneelmajast. "Me usume, et smartcity on ka artcity ehk et nutikas linn armastab ka kunsti," rääkis Tõnisson. "Selle idee elluviimiseks korraldame rahvusvahelise tänavakunstnike konkursi, kuhu kutsume osalema kindlasti ka maailmas ühe tuntuma tänavakunstniku, Bansky Inglismaalt. Mine tea – kui veab, saab ehk mõni maja just tema käe all ainulaadseks."

Kuna smartovka projekt puudutab otseselt praegu neis majades elavaid inimesi, on elementaarne kuulata ka nende arvamust. "Meil on olnud juba kaks kohtumist korteriühistutega ja kuna seal majades elab ka palju vanemaid inimesi, on tegemist tõelise väljakutsega, et kõike arusaadavaks teha," selgitas Tõnisson. "Näiteks kui rääkisime, et kõigil pole vaja isiklikku autot, sest maja lähedalt saab soodsalt laenutada elektriautot, mainis üks mees pahaselt: "Noormees, te rääkige iseenda eest,"" ütles Tõnisson.

Mõni linn lammutab

Inimesed on pärinud sedagi, miks vana maja lihtsalt kokku ei lükata ja selle asemel uut püsti ei panda. "Sellele on raske üheselt vastata, kõik sõltub linnast," selgitas Tõnisson. "Ma tean, et näiteks Kiviõli on oma hruštšovkadest lausa buldooseriga üle sõitnud, aga neil on sellise kinnisvara väärtus ka pea olematu, samas kui Tartus ulatub neis hoonetes ruutmeetri hind ikka veel 1500 euroni."

Tõnisson lisas, et elanikel tuleb maksta kinni kolmandik renoveerimiskuludest, esialgsetel hinnangutel 220 eurot/m2 kohta, ülejäänud raha tuleb Kredexilt ja Euroopa Liidust.

"Tallinna nutikamaks muutmisel võiks samuti proovida maju tänavakunstiga kaunistada ming kaasata nende ideede elluviimisse ja planeerimisse rohkem linnakodanikke," mainis Tõnisson.

Laadimine...Laadimine...