Personalijuht hoiatab: Facebook võib sind tööst ilma jätta

"Sotsiaalmeedia kanalitest kasutavad värbajad inimeste leidmiseks peamiselt LinkedIni," ütles Tele2 personalijuht Helena Evert. “Facebook, Twitter, Instagram ja muud sotsiaalmeedia kanalid aga kujundavad esmamulje inimese väärtustest ja võimalikust sobivusest ettevõttega. Kui siin on ebakõlad, siis võib see töökoha leidmisel saatuslikuks saada." 

Pilt: Scanpix

Personalijuht hoiatab: Facebook võib sind tööst ilma jätta

"Sotsiaalmeedia kanalitest kasutavad värbajad inimeste leidmiseks peamiselt LinkedIni," ütles Tele2 personalijuht Helena Evert. “Facebook, Twitter, Instagram ja muud sotsiaalmeedia kanalid aga kujundavad esmamulje inimese väärtustest ja võimalikust sobivusest ettevõttega. Kui siin on ebakõlad, siis võib see töökoha leidmisel saatuslikuks saada." 

Tele2 personalijuht Helena Evert räägib, et värbajad vaatavad järjest enam kandideeriva inimese sotsiaalmeedia profiili ja hoiatab asjade eest, mida ei tohiks mingil juhul postitada.
 
Helena Everti sõnul ei keela Eesti seadused tööandjal uurida kandidaadi tausta avalikest allikatest, nagu sotsiaalmeedia. “Kui seda tehakse, siis peaks ka inimest andmete kogumisest teavitama,” ütles Evert.
 
“Isegi kui inimese profiil on privaatne, siis tasub postitamisel arvestada, et konto omanikul puudub tegelikult kontroll, kes või mida tema piltide ja sissekannetega tehakse," lisas Evert.
 
Asjad, mida ei tohiks suhtlusmeedia kontodele mingil juhul postitada
 
Helena Everti sõnul viiakse järjest rohkem tööintervjuusid läbi arvuti vahendusel, mitte silmast silma. “Sellisel puhul on informatsioon tahes-tahtmata veidi poolik ning sotsiaalmeediast tekkinud mulje võib taustuuringu tegemisel kaalukeeleks saada,” lisas Evert.
 
1. Tööandjat halvustav jutt
 
Nagu ka tööintervjuul, ei tasu oma praegust või eelmist tööandjat halvustada ka internetis. Tulevane tööandja vaatab, et kui oled valmis praegust ülemust avalikult solvama, mis takistab seda tegemast siis järgmisega.
 
Tööandja halvustamine ei tähenda ainult teksti, vaid ka näiteks ebasobivate piltide postitamist, laikimist ja jagamist. Näiteks n-ö "naljapildid", kus on läbi huumori viidatud, kui nõme on tööandja või ülemus. Ka sellised kahemõttelised postitused jäävad silma, sest igas naljas on terake tõtt.
 
2. Solvavad kommentaarid
 
Rünnakud rassi, soo, religiooni või mis tahes muu rühma kohta on täiesti kohatud. Inimene esindab internetis ka oma ettevõtet ning keegi ei soovi, et firma töötaja teeks sotsiaalmeedias näiteks rassistlikke kommentaare.
 
3. Sündsusetud fotod

Lihtsalt ära postita pilte, mida sa ei taha, et ülemus või vanemad näevad. Ka privaatsele kontole. See ei tähenda, et pead esinema kellegi teisena, kuid pigem pane üles materjale, mis ei kujuta sind reede õhtul uduse pilguga baarist väljumas, vaid näitavad sinu väärtusi positiivsest küljest – näiteks hobisid.
 
Laadimine...Laadimine...