Põlluaas märtsiküüditamisest: olnust tuleb rääkida ka kriisi ajal

"25. märts on igal aastal päev, mil me meenutame oma ajalugu ja eesti rahvaga toimunut. Me tunneme kaasa kõigile, kes pidid tundma valu nendel traagilistel päevadel," märkis Riigikogu esimees Henn Põlluaas.

Pilt: Mats Õun
Ajalugu

Põlluaas märtsiküüditamisest: olnust tuleb rääkida ka kriisi ajal

Toimetaja: Sandra Lepik

"25. märts on igal aastal päev, mil me meenutame oma ajalugu ja eesti rahvaga toimunut. Me tunneme kaasa kõigile, kes pidid tundma valu nendel traagilistel päevadel," märkis Riigikogu esimees Henn Põlluaas.

Põlluaas märkis märtsiküüditamise 71. aastapäeva pöördumises, et Eesti rahva jaoks valusatest sündmustest tuleb rääkida ka kriisi ajal, vahendas BNS. 

Põlluaas meenutas, et täpselt 71 aastat tagasi algas Eestis Kremli poolt paika pandud suuroperatsioon Priboi, Murdlaine. Okupatsioonirežiim oli otsustanud väikerahvad metoodiliselt hävitada. Eestist käis üle neli küüditamislainet, neist rängimaid just märtsis 1949.

"23 000 eestlast viidi ära oma kodudest. Nad topiti loomavagunitesse ja algas sõit ida poole, Siberi suunas. Noorim küüditatu oli alles kolmepäevane vastsündinu ja vanim 95-aastane vanamemm. Kodumaale jäi maha 900 000 leinast räsitud eestlast. Alla miljoni," rääkis Põlluaas. 

"25. märtsil 1949 ja ka järgnevatel päevadel olid eestlased ja Eesti rahvas üksinda oma kurbuses, nagu ka samal ajal küüditatud lätlased ja leedulased. Hingevalu vaevas meid kõiki – nii noori kui vanu, nii rongile minejaid kui mahajääjaid. Ees ootas suur teadmatus. Tegelikkuses tähendas see paljudele nälga ja surma. Osadele saatuse abil siiski ka tagasipöördumist. Kodusolijatele lõputuna näivat ootamist ja hirmu kommunistliku sunnirežiimi all," ütles Põlluaas. 

"25. märts on igal aastal päev, mil me meenutame oma ajalugu ja eesti rahvaga toimunut. Me tunneme kaasa kõigile, kes pidid tundma valu nendel traagilistel päevadel ja pikkadel kannatuste-aastatel. Neid ligimesi oli liiga palju. Neil kellelgi ei olnud süüd," ütles riigikogu esimees. 

"Meie kohustus on rääkida toimunust ka siis, kui seisame silmitsi sootuks teistsuguste kriisidega – nagu täna. Me ei tohi ega saa minevikus toimunud kuritegusid unustada. Ma kutsun kõiki süütama oma koduaknal küünla ja langetama pea. Me mälestame ega lase ajalool korduda!" lisas Põlluaas. 

Laadimine...Laadimine...