Positiivne reid – tabati kolm joobes juhti ning üks litsentsita taksojuht

Eesti politsei kutsus alkoreidile "Kõik puhuvad" kaasa ka munitsipaalpolitsei. "Nad on meie kõige olulisem partner," ütles munitsipaalpolitsei taksogrupi juht Aivar Melnikov, kui viieliikmeline tiim oli veidi pärast kella viit hommikul munitsipaalpolitsei ameti peamajja kogunenud, et ühineda politsei korraldatava alkoreidiga.

Pilt: Meelis Piller

Positiivne reid – tabati kolm joobes juhti ning üks litsentsita taksojuht

Meelis Piller

Eesti politsei kutsus alkoreidile "Kõik puhuvad" kaasa ka munitsipaalpolitsei. "Nad on meie kõige olulisem partner," ütles munitsipaalpolitsei taksogrupi juht Aivar Melnikov, kui viieliikmeline tiim oli veidi pärast kella viit hommikul munitsipaalpolitsei ameti peamajja kogunenud, et ühineda politsei korraldatava alkoreidiga.

Jõuan MuPo peakorterisse veidi enne poolt kuut hommikul – inspektorid on juba vormis ning soojalt riides. Väljas on oktoobrilõpu kohta võrdlemisi soe ilm – 10-11 plusskraadi. Kui aga pea kaks tundi ühe koha peal seista, võib õhemate riietega siiski jahe hakata.

"Kas kõigil raadiosaatjad on?" küsib Aivar ning kinnitab vesti rinnale videokaamera. Kõigil inspektoreil on rinnakaamera, mis tuleb töö käigus sisse lülitada – distsiplineerib nii selle kasutajat kui ka klienti.

Aleksandril on saatja olemas, Kersti ja Helena võtavad laualt sobivad saatjad ning panevad need vestitaskutesse. Svetlana kontrollib, kas kaasaskantav kohvikruus kuuma vedelikku ka korralikult kinni peab - ei pea! Õnneks on salvrätikud laua kuivatamiseks kohe käepärast.

Aivar võtab tagataskust mobiiltelefoni ning paneb selle kollase vesti eesmisse taskusse, seejärel võtab ta küljetaskust veel ühe telefoni ning paneb vesti teise taskusse ning küsib kätega püksitaskuid kompides: "Kus mu telefon on?"

"Palju sul neid telefone on?" imestab Helena.

Kui kõik on valmis ning varustuselemendid vesti külge kinnitatud või taskutesse sobitatud, liigub tiim väikebussi – kõigepealt tuleb sõita Lääne-Harju politseijaoskonna majja instrueerimisele.

Rahumäe tee 6/1 majas võtab meid vastu reidi välijuht Ahti Jõemaa, kes juhatab tiimi koosolekute ruumi.

Politseinikud ja abipolitseinikud on samuti juba vormis, kel veel pole, saab raadiosaatja. Politseinikel veab – ühe abipolitseinikust naisterahva silmapaistvat sihvakat lavamodelli välimust ei varja isegi politsei välivorm. Riie ei riku meest, ütleb vanasõna – tänapäeval peab ütlema, et riie ei riku ka naist ning politseinike välivorm on vaatamata oma praktilisusele üllatavalt elegantne.

Välijuht jagab kõigile ülesanded ning palub võtta alkomeetrid.

Siis saab sõna Aivar, kes teatab, et mupokad politsei tööd ei sega: "Meie tegeleme ainult taksodega."

Probleemid taksodega

Taksodega on erinevaid probleeme – auto ei vasta nõuetele, puudub taksokaart või ei valda taksojuht kohalikku keelt.

"Keeleseadus nõuab klienditeenindajalt B1 keeletaset," selgitab munitsipaalpolitsei juhataja Aivar Toompere. "Taksojuht on avalikku teenust pakkuv töötaja, ta on klienditeenindaja, täpselt samamoodi nagu Maxima kassapidajad või ükskõik, kes avalikku teenust pakuvad."

Munitsipaalpolitsei on hoidnud väga kindlat joont alates möödunud aasta aprillist kui taksoteenuse kontroll nende kohustuste hulka lisati – kes keelt ei valda, see taksokaarti ei saa.

"Keeleinspektsioon on meiega täpselt samal arvamusel," ütleb Toompere.

Munitsipaalpolitsei ise keeleteste ei tee. Sageli läheb inimene munitsipaalpolitseisse ja ei saa vestluse käigus aru, miks ta sinna pidi minema ja mida ta peab tegema. "Kui inimene hakkab vaidlema, et oskab keelt, siis oleme saatnud keeleinspektsiooni, et tooge meile tõend. Kui keeleinspektsioon, kes ametlikult võib teiste teha, annab talle tõendi, siis palun väga."

On tulnud ette juhtumeid, kus taksokaarti tuleb taotlema inimene, kes ei räägi ei soome, vene ega inglise keelt, eesti keelest rääkimata. "Tuleb kohale koos tõlgiga," muigab Toompere. "Meile on tulnud kaebusi, et taksojuhtidega suhelda ei saa, kuna nad ei valda keelt, täppidega tähti ei tunne, ei saa äppi ka aadressi sisse lüüa."

Üks Tallinnas elav ukrainlanna oli saanud paar aastat tagasi teenindaja kaardi, aga taksot otsustas sõitma hakata alles nüüd. Veidra juhuse läbi sattus ta sõidutama ühte munistsipaalpolitsei inspektorit. Ukrainlanna ei leidnud alguses üles õiget aadressi ja kui oli kliendi lõpuks üles leidnud, siis ei leidnud enam aadressi, kuhu klient viia. Lõpuks pakkus nõutu autojuht kliendile: “Äkki sõidate ise, ma ei suuda enam!?”

Varem oli taksojuhtidel koolitus, mille lõpus tuli teha test. Enam seda ei ole. “Aga Soomes on ja sellega on keele teema maha võetud,” selgitab Toompere. “Koolitus on soomekeelne. Kui lõpus testi ära ei tee, siis teenindaja kaarti ei saa. Seal on ka üks punkt linna tundmine.”

“Teenindus on igast küljest langenud ja me oleme selle ise põhjustanud sellega, et ühelegi ametikohale ei ole kindlaid nõudmisi,” ütleb abilinnapea Kalle Klandorf.

Nii Toompere kui Klandorf on veendunud, et mingi koolitus peaks potentsiaalsetele taksojuhtidele olema, see lahendaks paljud probleemid.

Toompere soovitab inimestel olla taksosse istudes tähelepanelik. "Ise pead valima, kellega sõidad ja kellele maksad. Kui tšekki ei anta, siis arvet maksta vaja ei ole ning alati, kui on esitatud ebamõistlikult suur arve, siis võib pöörduda meie poole."

Reid algab

Väljas on pime, päikesetõusuni on veel üle kahe tunni aega.

"Kontrollime, kas saatjad on ühel kanalil," kruvib Aivar oma aparaadi nuppu.

Politseinikud paigaldavad kiiresti Liiva kalmistu kõrval Valdeku tänaval reidiks valitud umbes 300-meetrise teelõigu otstesse kaks märki – kiirusepiirang 30 km tunnis ning “STOPP, POLITSEI”. Seejärel suundub umbes 20 politseinikku ja abipolitseinikku rivvi tee keskele – igaüks teab täpselt, kuhu minna – osad näoga ühele poole, osad teisele poole, ning töö hakkab pihta.

Vaatepilt on võrdlemisi kinematograafiline.

Esialgu on sõidukeid vähe, kuid poole tunni möödudes muutub liiklus tihedamaks.

Uurin vahepeal Aivarilt, kui palju teenindajakaarte välja antakse. Saan teada, et avaldusi võetakse nädalas vastu 70-80. Keeldutakse enamasti neljale-viiele taotlejale ning peamiselt seepärast, et taotleja ei valda keelt või on tal kriminaalkaristus.

Erinevaid sõidukeid on palju, kuid taksosid eriti ei paista. "Taksojuhid on kokkuhoidev seltskond ja koheselt saadeti laiali teade, et ärge sinna kanti minge," naerab Aivar. "Küll aga on näha, et paar kilomeetrit eemal on taksode kontsentratsioon ebatavaliselt kõrge."

Maardu hinnad

Kliendile on tavaliselt suurimaks probleemiks sõidu hind. Keegi jutustab loo, kus politsei sai teate, et klient keeldub taksojuhile arvet maksmast. Ka kohale jõudnud politseinik märkas, et arve on kahtlaselt kõrge. Taksojuht põhjendas, et tal on selline tariif ning väga palju oli seisuaega – selle hind on kõrge. Politseinik tegi maksmisest keeldujale ettepanku küsida tšekk. Taksojuht trükkis tšeki – sellel seisis, et sõit algas aastal 2010 ning lõppes 2019. "Kas te sõitsite temaga 19 aastat?" küsis politseinik. Taksojuht püüdnud küll veel seletada, et see on tööandja probleem, et printer nii trükib, kuid kui politseinik ütles, et me peaks ilmselt põhjalikumalt kontrollima, teatas juht,et ta selle sõidu eest tasu ei võta ning sõitis minema.

Huvitav nüanss taksomajanduses on see, et Maardu taksod lasevad taksomeetrid kodeerida Maardu hindadega – seal pole piirhinda, aga Tallinas on. Munitsipaalpolitsei on käinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile välja idee kehtestada piirhinnad kogu vabariigis.

Maardu hinnaga tohib tuua inimese Maardust Tallinasse, aga Tallinas enam nende hindadega teenindada ei tohi.

Esimene roolijoodik

Umbes tunnike pärast reidi algust tabatakse esimene roolijoodik – ilmselt ukrainlasest ehitaja. Valget kaubikut juhtinud mees on silmnähtavalt ärevil – ei saa aru, kas tema kerge tuikumine on tingitud närvilisusest või tarbitud alkoholikogusest. Kõhetu mees tõmbab kiirelt mitu sigaretti ning ilmselt aimab, mis teda ees ootab.

"Nendega nalja ei ole," räägib üks politseiinspektoritest. "Kui inimest on usaldatud ja ta on saanud loa Eestis elada või töötada ning ta seda kuritarvitab ja saab hakkama mingi rikkumisega, siis saadetakse ta kohe koju tagasi."

Oli see ju alles mõned päevad tagasi kui poes vargusega vahele jäänud Ukraina kodanik järgmisel päeval lennukile pandi ning kodumaale tagasi saadeti.

Saan aru, et sellistel puhkudel pole rikkumise suurus oluline – usaldust on kuritarvitatud ning karistus on maalt väljasaatmine.

Lääne-Harju politseijaoskonna välijuht Ahti Jõemaa kommenteerib: "Üldpildis on politsei sellel aastal tuvastanud liikluses rohkem alkoholijoobes sõidukijuhte kui eelmisel. Samas oleme sellel aastal ka rohkem tähelepanu pööranud joobes juhtide tabamisele. Kuigi ka üks joobes sõidukijuht on liiga palju, siis tänane “Kõik puhuvad” reid on pigem positiivne, sest puhutasime 1980 sõidukijuhti, kellest kolmel olid alkoholijoobe tunnused."

Jõemaa räägib, et koostöö Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametiga läks ladusalt: "Nemad kontrollisid taksojuhte, meie samal ajal ja samas kohas saime tegeleda juhtide joobekontrolliga. Kindlasti jätkame sellist koostööd ka tulevikus. Täname kõiki sõidukijuhte mõistva suhtumise eest politseitöösse, mille tõttu võidi kaotada oma päevast mõned väärtuslikud minutid, kuid seeläbi suudeti eemaldati liiklusest kolm potentsiaalselt ohtlikku sõidukijuhti."

Ka Aivar Melnikov ütleb, et nende tiim jäi ühisaktsiooniga väga rahule. "Tegemist oli esimese sedalaadi koostööprojektiga, kus politsei kontrollis juhtide kainust ja meie kontrollisime taksosid. Kokku tegime kuus selgitustööd – teenindajakaart ei olnud piisavalt nähtaval kohal ja muud väiksemad eksimused." Menetlust alustati ühe juhi suhtes, kellel puudus sõidukikaart. Tegemist oli tavataksoga ja juht oli kohalik.

"Mõtteainet saime palju, näiteks kui aktsioon toimub kahel suunal korraga, siis järgmisel korral peame oma jõude kahekordistama. Väga kasulik ja õpetlik ühisreid oli. Täname ka Lääne-Harju politseijaoskonda, kes meid aktsiooni kaasas ja kindlasti jätkame nendega koostööd," on Melnikov rahul.

Laadimine...Laadimine...