Riigikontroll ja õiguskantsler avaldasid e-harta uusversiooni

Riigikontroll ja õiguskantsler avaldasid täna ühistöös valminud e-harta uusversiooni, kust iga Eesti avalike teenuste kasutaja saab järele vaadata, millised õigused tal e-riigis asutustega suheldes on, ja teha kindlaks, kas neid on järgitud.

Pilt: Scanpix

Riigikontroll ja õiguskantsler avaldasid e-harta uusversiooni

Riigikontroll ja õiguskantsler avaldasid täna ühistöös valminud e-harta uusversiooni, kust iga Eesti avalike teenuste kasutaja saab järele vaadata, millised õigused tal e-riigis asutustega suheldes on, ja teha kindlaks, kas neid on järgitud.

Samuti saab iga asutus harta alusel lihtsalt ja süsteemselt üle vaadata oma toimingud ning seada selged ja hõlpsasti mõõdetavad eesmärgid kodanikukesksema asjaajamise korraldamiseks. Harta uusversioon vahetab välja aastal 2008 valminud teksti.

Nüüdses olukorras, kus juba suur osa Eesti inimeste suhtlusest toimub info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimalusi kasutades ning teavet esitatakse, hoitakse ja edastatakse sageli elektrooniliselt, on eriti oluline, et inimesi ei koormataks asjatult ning elektrooniline asjaajamine oleks lihtne. Avalike teenuste hulka kuuluvad näiteks ehituslubade menetlemine, toetuste taotlemine, maksude deklareerimine, ettekirjutuste täitmine.

Riigikontrolör Alar Karis avaldas lootust, et elektroonilise asjaajamise arendamisel vaadatakse muu hulgas hoolikalt, kas e-asjaajamine ka tegelikkuses aitab inimeste aega ja vaeva kokku hoida või on uus värviliste vilkuvate kellade ja viledega tore ja kallis e-projekt rõõm küll selle väljamõtlejatele ja e-õhumüüjatele, kuid kasutajale toob see pigem peavalu. "E-asjaajamine peab olema lihtne ja loogiline. Oleks hea, kui iga Eesti elanik saaks lähiaastail riigilt e-konto, kuhu laekub kogu just sellele inimesele vajalik info, kus tal on võimalik lihtsa klikivajutusega avaldada oma tahet ühe või teise toimingu sooritamiseks. See konto võiks hõlmata endas kogu elukaart sünnist kuni surmakohaste korralduste jätmiseni välja," sõnas Karis.

Õiguskantsler Ülle Madise, kes oli kümme aastat tagasi Riigikontrolli peakontrolörina töötades e-harta koostamise algataja ja juhtis harta koostamist, rõhutas, et veebilehtede, taotlusvormide ja andmekogude taga peab olema riigimehelik ametnik ja loogiline viivitamatu otsustamine. "Mugavast veebisuhtlusest pole palju kasu, kui inimese probleem ei lahene, vaid upub bürokraatiasse. Inimesel on vaja mõnda toetust või näiteks ehitamiseks või ettevõtluseks tarvilikke lube ja tunnistusi, mitte kafkalikku protsessi. Õnneks lähtuvadki paljud asutused hea halduse põhimõttest. Iga ametlik otsustus ja tegu peaks olema suunatud inimese vajaduste mõistmisele ja lahendamisele. Selgelt ja lihtsalt. Riigireformi põhisisu peakski olema tarbetult segaseks aetu uuesti selgeks tegemine. Loodan, et sellele aitab kaasa ka e-harta: selle toel saavad asutused oma töökorralduse läbi mõelda, inimesed asutustelt selget ja loogilist tegutsemist nõuda ning Riigikontroll ja õiguskantsler omakorda halduse tegevust hinnata."

E-harta esimese versiooni koostas Riigikontroll aastal 2008 auditi "Avaliku teenuse kvaliteet infoühiskonnas" järelmina. Harta loomiseks saadi inspiratsiooni Hollandi e-kodaniku hartast. Teksti aitas koostada mõttekoda, kuhu kuulusid e-teenuste arendajad, poliitikud, kodanikuühiskonna esindajad.

Et Riigikontroll ja Õiguskantsleri Kantselei soovivad e-riigi hartas kirjeldatud kriteeriume ka edaspidi kasutada avaliku teenuse kvaliteedi hindamisel ning asutustele soovituste andmisel, leppisid riigikontrolör ja õiguskantsler kokku e-harta uuendamises, mis 2018. aasta algul lõpule jõudis.

Uue teksti koostasid Riigikontrolli ja õiguskantsleri ametkonna ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi infoühiskonna arendamise osakonna spetsialistid. Teksti täpsustamisse andsid panuse mitmed riigiasutused, nt E-riigi Akadeemia.

 

E-harta uusversioon on kättesaadav Riigikontrolli ja Õiguskantsleri Kantselei veebilehelt:

Laadimine...Laadimine...