Salasilm, sulgu palun: kas statistikaamet hakkab rahvaloendusel inimesi jälitama?

Sotsiaalvõrgustikus Facebook on puhkenud elav arutelu eelseisva rahvaloenduse ümber, mille käigus kavatseb statistikaamet inimese elukoha või leibkonna kindlaks määramiseks kasutada mobiiltelefoni positsioneerimist. Teisisõnu, esmapilgul hakatakse justnagu viljelema jälitustegevust, mida on seni kasutatud kuritegude lahendamiseks.

Pilt: Scanpix
Eesti

Salasilm, sulgu palun: kas statistikaamet hakkab rahvaloendusel inimesi jälitama? (1)

Virkko Lepassalu

Sotsiaalvõrgustikus Facebook on puhkenud elav arutelu eelseisva rahvaloenduse ümber, mille käigus kavatseb statistikaamet inimese elukoha või leibkonna kindlaks määramiseks kasutada mobiiltelefoni positsioneerimist. Teisisõnu, esmapilgul hakatakse justnagu viljelema jälitustegevust, mida on seni kasutatud kuritegude lahendamiseks.

Seni on rahvaloendused toimunud n-ö füüsilisel viisil, ehk siis rahvaloendajad on käinud kodust kodusse inimesi küsitlemas. Aastatel 2020-2021 toimuv rahvaloendus aga kavatsetakse läbi viia registripõhiselt, ehk siis inimestele koju ei tulda ja neilt otse midagi ei küsita ning loendus tehakse ära paarikümne riikliku andmekogu põhjal.

Samas umbes viiendiku inimeste tegelik elukoht ei vasta rahvastikuregistris kirjas olevale. Seega on keeruline määrata ka leib- või perekondi. 28. detsembri ERRi AK uudistes märkis statistikaameti juht Andres Oopkaup, et koostöös Tartu ülikooliga töötatakse välja mudelit, kus kuu aja lõikes püütakse määrata, kas üks või teine inimene elab kellegagi koos ühes leibkonnas. Appi võetakse mobiiltelefoni positsioneerimine. "Selliste andmete kasutamine on täiesti seaduslik," märkis Oopkaup, lisades, et hiljem tuleb selliselt kogutud andmed kustutada.

Lihtviisiliselt seletades tähendaks see, et kui ühe inimese mobiil ilmub sagedasti ühele kindlale aadressile, võib arvata, et inimene kas elab seal, või siis moodustab teiste seal positsioneeritud mobiiltelefonide omanikega perekonna.

Inimene ei pea ärkama tundega, et keegi jälgib

Facebookis kommenteeris teadlane ja ühiskonnategelane Marek Strandberg seda meetodit järgmiselt: "Nonii....sassiminek on ikka kapitaalne. Statistikaamet kavatseb hakata koguma iga inimese mobiiltelefoni liikumist, et tuvastada, kes kus ja kellega elab. /.../ Vaat see on juba päris hullumeelne värk. Väga hullumeelne..."

Teadlane Katrin Idla jätkas sealsamas: "Ilmselt ei tea ei siseminister ega statistikaameti juht seda, et 21. detsembril tegi Euroopa kohus väga olulise otsuse, mis puudutab mobiilside kohta andmete kogumist erinevate organisatsioonide poolt. Kui seni on selline andmete kogumine olnud Eestis lubatud, siis Euroopa Kohtu otsus ütleb et mobiilioperaatorid tohivad andmeid väljastada vaid raskete kuritegude avastamise ja ennetamise puhul."

Vandeadvokaat Carri Ginter kommenteeris Euroopa Kohtu jõulude eel langetatud otsust, millele viitas Katrin Idla, sotsiaalmeedias järgmiselt: "Tänane Euroopa Kohtu otsus on vaimustav. Justkui vabaduse vastulöök või viimane vastupanuvõitlus. Inimesed ei pea ärkama iga päev tundega, et keegi neid jälgib. Teibitükk kaameral ei ole uus normaalsus. Lausjälgimise pikaajaline mõju ühiskonnale on üüratu ja kohtu tänane otsus on samm tagasi normaalsuse poole. Lausjälgimise tulemuseks on enesetsensuur. Inimene hakkab käituma keskmiselt - nii nagu ta arvab, et ta teiste arvates peaks käituma. Selliselt kujunevad aga hoopis teistsugused isiksused. See on suur päev inimeste õiguste kaitsel. Tõeline jõuluime."

Praeguse seisuga ei paista see jõuluime aga Eestis rakenduvat. Facebookis leidub arutlejaid, kes tõmbavad statistikaameti kavandatava rahvaloenduse puhul, kus kavatsetakse rakendada mobiiltelefonide positsioneerimist, otseseid paralleele Orwelli teoste ja kõiki jälgiva salasilmaga.

Kas ühiskond lepib?

Tõsi, leidub ka irooniaga suhtujaid. Nii märgib psühhiaater Airi Värnik: "Tehnoloogia areng kannustab statistikat, pole parata. Salaelu kaitseks (kui on, mida salata) tuleb kõvem tehnoloogia kasutusele võtta. Natuke lõbustab see pahameel, kuna inimesed on ise nii varmad üles pildistama ja ringlusse saatma isegi iga võileiva pildi, mida nad sööma hakkavad ja regulaarselt täpsustama koha, kus ja kaua ja kellega ja mis puhul nad seal viibivad." Teadlane Katrin Idla aga ütleb, et kuigi tehnoloogia võimaldab, ei tähenda see kaugeltki, et kõiki peaks jälgima. Tegelikult võimaldaks n-ö vana ja hea ukselt uksele käimine rahvaloenduse abil riiklikke andmebaase täiendada või täpsustada.

Marek Strandberg rääkis Pealinnale, et eks praegu on näha, kas ühiskond lepib sellise sotsiaalse nudismiga, ja kas sellist jälgimise kaudu andmekogumist, nagu statistikaamet tahab viljeleda, võetakse normaalsusena, või siis mitte. "See on küsimus ennekõike privaatsusest," rääkis Strandberg. "Inimene ikkagi eeldab, et talle on tagatud teatud privaatsus ja mitte kõik ei ole nudistid või siis sotsiaalsed nudistid."

Ta lisas, et mobiilsidefirmad küll müüvad andmeid ärilisteks eesmärkideks, kuid seda klausliga, et ühtegi inimest ei saa tuvastada personaalselt. Teisisõnu, müüakse vaid üldandmeid või kasutajate voogu või siis isikustamata andmeid. Statistikaameti puhul aga, vastupidi, tahetakse koguda isikustatud andmeid.

Strandberg märkis veel, et olles rahvasaadikuna töötanud Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonis, tuleb tõdeda, et siin on tegemist suurte riskidega, sest komisjonis tuli tegeleda süüdistustega, kus kõneeristused olid rändama läinud sideoperaatorilt. Statistikaameti puhul on samasugused riskid, et andmed võivad n-ö rändama minna, olgu need pealegi vaid ajutiseks kasutamiseks. "Selline ajutine andmebaas on väga riskantne," tõdes Strandberg.

Statistikaameti rahvaloenduse projektijuht Diana Beltadze väitis Pealinnale, et Statistikaamet ei isikusta eelseisvas rahvaloendusel mobiili positsioneerimise kaudu saadud andmeid. Väidetavalt kavatsetakse nõnda kontrollida ainult, kas mõnes eluruumis keegi elab.

Statistikaamet: me ei kavatse kedagi konkreetselt jälgida

"Suurandmete kui lisaandmeallikate kasutamine on vajalik andmete mitmesuguste mudelite kontrollimiseks andmetöötluse faasis, milleks on võimalik isikustamata mobiiliandmete kasutamine mõningate eluruumide asustatuse kontrollimiseks," ütles Beltadze.
Ta lisas, et turvalisuse ja konfidentsiaalsuse tagamine on statistikaameti jaoks ülioluline – seda nii isikuandmete kaitse, kui ka statistikasaladuse kaitse vaatepunktist.

"Isikuandmete kaitse sätestab turvalisuse põhimõtte, mille kohaselt tuleb isikuandmete töötlejal isikuandmete kaitseks rakendada turvameetmeid, et kaitsta neid tahtmatu või volitamata töötlemise, avalikuks tuleku või hävimise eest," väitis Beltadze. Seadustega on tema sõnul statistikaametile sätestatud nõuded isikuandmete töötlemisele ja isikuandmeid töötlevale isikule ning isikuandmete organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnilised turvameetmed, mida rangelt jälgitakse.

Mis puutub eelpool viidatud eurokohtu otsusesse, mis mobiiliandmete kogumist piirab, siis on statistikaameti seisukoht, et Euroopa statistika seadusandlus on seni lubanud igasuguste andmete kasutamist statistika eesmärgil.

"See on adekvaatselt kirjas ka Eesti statistikaseaduses, kusjuures andmete väljastamine on väga oluliselt kontrollitud," vätis Diana Beltadze. "Üldistatult võib öelda, et iga statistilise töö, sh loenduse jaoks andmete kogumise aluseks, ei ole isiku eraelulised aspektid, vaid üksnes indiviidi elu ühiskondlikud aspektid. Me ei planeeri kellegi isikliku tegevusvabadust piirata ega ka kedagi konkreetselt jälgida, kuid püüame inimeste liikumise alusel hinnata, kui paljud tegelikult registreeritud elukohas elavad ning kas nad mingisuguste tunnuste alusel moodustaksid leibkonnad."

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...