Süsiniku püüdmine võib tõsta Eesti tööstuse konkurentsivõimet

"Nii rahvusvahelised arengud kui Eesti teadlaste edusammud annavad lootust, et need lahendused võivad jõuda ka meie energiatööstusesse," märkis WEC Eesti juhatuse esimees Hando Sutter.

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv
Eesti

Süsiniku püüdmine võib tõsta Eesti tööstuse konkurentsivõimet

Toimetaja: Sandra Lepik

"Nii rahvusvahelised arengud kui Eesti teadlaste edusammud annavad lootust, et need lahendused võivad jõuda ka meie energiatööstusesse," märkis WEC Eesti juhatuse esimees Hando Sutter.

Eesti on tänu energeetikasektorile viimase 30 aasta jooksul vähendanud süsinikuheitmeid üle 65% ja liigub ambitsioonikate kliimaeesmärkide poole Euroopast kiiremini. Süsiniku püüdmise tehnoloogiate konkurentsivõimelisemaks muutumine võimaldaks tempot veelgi tõsta. 

Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee (WEC Eesti) eestvedamisel andsid süsiniku püüdmise valdkonda uurivad Eesti teadlased TalTechist, Tartu ülikoolist ja Maaülikoolist eile Tallinna Tehnikaülikoolis ülevaate valdkonna hetkeseisust ja tulevikusuundadest. Teadlaste ja ettevõtete ühine ambitsioon on leida meie oludesse kõige paremini sobivad süsiniku püüdmise tehnoloogiad ning arendada need tööstuslikult rakendatavaks ja majanduslikult tasuvaks nii, et kinnipüütud süsinikuga oleks ka midagi peale hakata. 

Eesti näitab eeskuju Euroopale

Sutteri sõnul näitab Eesti eeskuju tervele Euroopale, olles seadnud endale eesmärgiks süsinikuheitmete vähendamise 2030. aastaks 70% võrreldes 1990. aastaga. Euroopa Liidu tasandil on samal perioodil sihiks võetud süsinikuheitmete vähendamine 55% võrra. Süsinikuneutraalsuse saavutamisel võib lahenduseks olla just heitmete püüdmine, mida peavad toetama lahendused selle taaskasutamiseks. 

"Maailma energiatootmises kasutatakse süsiniku püüdmise tehnoloogiaid kõrge hinna tõttu vähestes elektrijaamades, kuid nii rahvusvahelised arengud kui Eesti teadlaste edusammud annavad lootust, et need lahendused võivad jõuda ka meie energiatööstusesse," ütles Sutter. "Energeetikanõukogu eesmärk on tuua Eesti parimad teadlased ühe laua taha, et selgitada meie jaoks sobivaimad lahendused ning nendega edasi liikuda. Eile saadud ülevaade andis kindlust, et Eesti teadus saab anda olulise panuse meie tööstuse säilimisse ja konkurentsivõime tõstmisesse." 

Eesti põlevkivitööstus keskendub õlitootmise kasvatamisele, mille puhul on emiteeritavad CO2 kogused võrreldes põlevkivi otsepõletamisega 3,3 korda väiksemad. Kuna globaalne nõudlus naftatoodete järgi kasvab, jääb põlevkivist õlitootmine tõenäoliselt konkurentsivõimeliseks veel lähema paarikümne aasta jooksul.  

Süsiniku püüdmine on lahendus pikemas perspektiivis

"On igati mõistlik toota kodumaiseid kvaliteetseid vedelkütuseid, milleks Eestis kohapeal kompetents olemas on," märkis Sutter. "Süsiniku püüdmise tehnoloogiate areng ning muutumine tööstuslikus mahus kättesaadavaks ja majanduslikult mõistlikuks võib olla lahendus Eesti vedelkütuste tööstusele pikemas perspektiivis."

WEC Eesti korraldatud üritusel esinesid TalTechi energiatehnoloogia instituudi professor Alar Konist (Põlevkivitööstuse CO2 emissiooni vähendamise võimalused CCS tehnoloogiatega), TalTechi materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi professor Andres Trikkel (CO2 püüdmistehnoloogiad) ja Tartu Ülikooli füüsikalise ja elektrokeemia vanemteadur Gunnar Nurk (CO2 kasutust võimaldavad tehnoloogiad).

Samuti TalTechi Virumaa kolledži inseneriteaduskonna professor Allan Niidu (Uued materjalid CCUS tehnoloogiates), Eesti Maaülikooli biomajandustehnoloogiate professor Timo Kikas (Mikrovetikate kasutamine süsihappegaasi sidumiseks biomassi) ning Tartu Ülikooli gaasfermentatsiooni tehnoloogiate vanemteadur Kaspar Valgepea (Gaasfermentatsioon – järgmine aste jäätmevoogude väärindamise tehnoloogias). Esitlustele järgnes diskussioon teemal "Milline on erinevate CCUS tehnoloogiate potentsiaal laiaulatuslikuks kasutamiseks nii Eestis kui ka globaalselt?"

2020. aasta jooksul korraldab WEC Eesti sarnase sündmuse ka vesiniku kasutamise ja energiasalvestamise teemal, et tuua kokku parim siinne teadmine ning saada ülevaade, mida Eesti teadus koos välispartneritega arendab. Eesmärgiks leida lahendused, kuidas koostöös tööstusega edasi liikuda.

Laadimine...Laadimine...