TARBIJAÕIGUSTE PÄEV: Väike võlg võib inkassos kasvada 1000 euroni

"Pea kolmandikul 30 000 inimesest, kes igal aastal tarbijakaitseametisse pöörduvad, on olnud probleeme internetikaubandusega," ütles tarbijakaitseameti spetsialist Hanna Turetski-Toomik Tallinna tarbijaõiguste päeval.

Pilt: Scanpix

TARBIJAÕIGUSTE PÄEV: Väike võlg võib inkassos kasvada 1000 euroni

Kairi Ervald

"Pea kolmandikul 30 000 inimesest, kes igal aastal tarbijakaitseametisse pöörduvad, on olnud probleeme internetikaubandusega," ütles tarbijakaitseameti spetsialist Hanna Turetski-Toomik Tallinna tarbijaõiguste päeval.

Möödunud nädalal toimunud Tallinna tarbijaõiguste päev andis infot korteriühistute liikmetele, tarbijatele ja kaubandusettevõtjatele. Turetski-Toomik selgitas, kuidas vältida e-poest ostmisel petta saamist. "Pea kolmandikul 30 000 inimesest, kes igal aastal tarbijakaitseametisse pöörduvad, on olnud probleeme internetis sõlmitud kaubatehingutega," nentis ta.

Turetski-Toomiku sõnul on enne maksmist kõige olulisem omada võimalikult palju infot toote kohta, mida osta tahetakse. "E-poes peab info toote kohta olema kättesaadav samamoodi kui kauba kohta, mida müüakse tavapoes," lausus ta. "Kõik netiostlejad  kindlasti teavad, et ostetud kaupa saab tagastada 14 päeva jooksul. Harvad pole aga olukorrad, kus tarbijale lubatakse kauba tagastamisel maksta vaid 50% – see ei ole kindlasti õige. Sellistest asjadest peab tarbijakaitseametile märku andma. On ka juhtunud, et müüja pakub ostjale kompensatsiooniks defektiga kauba eest kinkekaarti, mis aga ei vasta summale, mida inimene on kauplejale maksnud. Kui tarbijaga lõpetatakse leping, tagastatakse talle ka raha."


E-poodide kohta enim kaebusi


Turetski-Toomiku sõnul kehtib ostetud toote puhul kaheaastane pretensiooni esitamise õigus, kuid see ei tähenda muidugi, et inimene kasutab eset kaks aastat ja päev enne tähtaega tagastab selle. "Kui ma näiteks ostan talve lõpus soodushinnaga jope ja saapad, panen need suveks kappi seisma, uuel hooajal võtan välja ja siis ilmneb defekt, on olukorra lahendamiseks mitmeid võimalusi, kuid kasutamisest tingitud kulumise puhul ei saa midagi teha."


Euroopa Liit on koostanud valusate õppetundide tõttu kauba tagastamisele ka konkreetsemad reeglid. "Londoni olümpiamängude ajal tekkis seal huvitav olukord, kus kliendid tellisid internetipoest teleka, vaatasid kaks nädalat mänge ja siis tagastasid teleka müüjale," rääkis Turetski-Toomik. "Sel ajal ei kehtinud veel nii tarbija kui ka müüja puhul õiglasi reegleid. Nüüdseks on olukord muutunud ja ostja ei saa kaupa tagastada ilma selge põhjenduseta."


Turetski-Toomiku sõnul on e-kaubandus pidevalt laienenud ning ka eestimaalased tellivad üha enam internetist. "Jaekaubandus kasvab ju pidevalt, aga e-kaubanduse kasv on suisa 35% kõrgem," nentis ta. "Internetikaupluste kohta tuleb paraku ka kõige rohkem kaebusi. E-kaubanduses on usaldusväärsus ja kõlvatu konkurents eri äärmustes. Tarbijale tähendab selline võrdlus aga riski, et tema tellitud ja tasutud toode ei jõua kohale."


Tavapoest ostetud esemete kohta liigub mitmeid müüte, mida tarbijakaitseamet peab kogu aeg kummutama, lausus spetsialist.  "Kõige levinum müüt on see, et ka tavapoest ostes saab toote 14 päeva jooksul tagastada, aga tegelikult see nii ei ole. Kui kodus avastatakse, et kott ei sobi kingadega kokku või lapsele on jalatsid väiksed, ei saa asja tavapoodi tagasi viia. Kõikide asjade sobivust peab kontrollima poes."


Kontrolli laenuandja tausta


Finantsinspektsiooni spetsialist Astrid Matsoo rääkis tarbijaõiguste päeval võlgadega toimetulemisest. "Igasuguste võlgade ennetamiseks peaks enne krediidi võtmist endalt küsima, kas ja kui palju ma saan seda endale lubada, nagu ka seda, kas ostetud ese või objekt peab vastu seni, kuni laen on tasutud."


Laenu võtmisel peaks Matsoo sõnul eelkõige kaaluma, kas ehk oleks võimalik ostu edasi lükata ja raha koguda, et toode korraga välja osta. "Ja muidugi tuleb endalt küsida, kas mu sissetulek on ikka piisavalt stabiilne laenu võtmiseks."


Matsoo soovitab küsida pakkumist vähemalt kolmelt laenajalt – teadaolevalt tegutseb meil praegu 65 krediidi andjat ja vahendajat. "Äärmiselt oluline on alati üle vaadata, mis on laenu võtja õigused, ja küsida laenu andjalt tarbijakrediidi teabelehte. Ning  uurida sedagi, mis saab siis, kui laenu pole võimalik mingil hetkel tagasi maksta. Makseraskuste korral tuleb kiiresti koostada pere eelarve ja panna sinna kirja kõik kulud ja sissetulekud."


Üks asi, mida finantsinspektsioon kindlasti ei soovita, on võtta uus laen vana laenu tagastamiseks. "Selle asemel peaks laenuraskuste puhul otsima lisasissetulekuid või vahetama eluaseme soodsama vastu, igatahes ei tasu kellelgi pead liiva alla peita."


Matsoo sõnul on kahetsusväärne, et Eestis ei ole veel seadust, mis piiraks inkassofirmade tegevust: "Selle tulemusena võib juhtuda, et kui kord juba inkassosse satud, võivad sissenõuded küündida tuhande euroni."


Abilinnapea Aivar Riisalu ütles, et ka Tallinn on juba 25 aastat tarbijaid nõustanud ja aidanud nende kaebusi lahendada. Selleks tegutseb linna tarbijakaitse osakond ning linnavalitsuse infosaalis tarbijaõiguste infopunkt. "Selle ülesanne on tarbijate nõustamine, kaebuste lahendamine ja koolitamine," rääkis Riisalu. "Kauplejatel silma peal hoidmise ja kaebuste lahendamise kaudu saame teada, mis probleemid on aktuaalsed ja vajavad selgitamist nii linnaelanikele kui ka alustavatele ja juba tegutsevatele kaupmeestele."

 

 

 

Teise isikuandmetega mälupulga tänavale kaotamine toob karistuse


• Tarbijaõiguste päeval räägiti muu hulgas ka inimeste isiklike andmete kaitsest. Selgus näiteks, et keegi ei saa inimese isikuandmeid võtta, vaid inimene ise peab need välja andma. Inimesel on õigus andmetöötleja poole pöörduda ja küsida, kes ja millisel eesmärgil tema andmeid kasutab.


• Kliendikaardi omanik võib minna ka näiteks Rimisse ja küsida, milliseid andmeid on kauplus tema kohta kogunud.


• Andmeid koguvad ka riigiasutused, näiteks maanteeamet ja haridusamet. Riigiportaalis eesti.ee on olemas spetsiaalne andmejälgija, kust saab vaadata, kes on inimese isikuandmeid vaadanud. See asub www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/riik_ja_kodanik/isiku_paring_tema_andmete_parimise_kohta


• Inimesel on võimalik nõuda oma isikuandmete kustutamist. Kindlasti ei saa aga maksudest kõrvale hoidmiseks või sissetulekute varjamiseks andmete kustutamist nõuda maksu- ja tolliametilt.


• Ametnikud, kes vaatavad isiklikust huvist andmebaasidest näiteks oma naabri või mõne kuulsa inimese isikuandmeid, saavad trahvi.


• Ka see, kui võetakse inimeste andmed mälupulgale, pulk aga juhtub tänaval kotist välja kukkuma ja satub kellegi teise kätte, on karistatav.

Laadimine...Laadimine...