Tark termostaat hoiab kokku kolmandiku kortermajade soojakulust

Kortermajades elavatele Soome pealinna Helsingi piirkonna inimestele on koitmas võimalus ise kontrollida oma kodu kütmiseks kuluva energia hulka.

Pilt: Tado

Tark termostaat hoiab kokku kolmandiku kortermajade soojakulust

Vesta Reest

Kortermajades elavatele Soome pealinna Helsingi piirkonna inimestele on koitmas võimalus ise kontrollida oma kodu kütmiseks kuluva energia hulka.

Tehnoloogiavaldkonnale keskendunud kompanii Dna on Soome turul turustamas Wattineni nimelist süsteemi, mille tegevus põhineb õpivõimelisel tehisintellektil. Tehisintellektil on võtmeroll soojakao vähendamisel. 

Esmalt tuleb uuelaadne teenus kasutusele Helsingis, Espoos, Vantaas ning Kauniaises asuvates korteriühistutes.

"Tavaliselt nõuavad soojakadu vältivad vahendid mugavusest loobumist. Wattineni hea pool on see, et inimeste mugavus ei kannata selle all," ütles ettevõtte arendusjuht Mikko Lietsalmi.

Uue teenusega täiendatakse kortermajade küttesüsteemi. Küsimuse all on arenev ja õpivõimeline tehisintellekt, mis kogub ja talletab andmeid korteri soojapidavusest, ilmateadetest ning kinnistu asukohast. Nende andmete põhjal sätib ja korraldab Wattinen tubade kütet põhimõttel üks tuba korraga ning annab elanikele teada, milline on korteri kasutatav soojusenergia hulk.

Helsingi ümbruse keskkonnateenustega (HSY) Kliimainfos (Ilmastoinfo) töötav energiaspetsialist Jarkko Hintsalale ei ole Wattinen-süsteem veel tuttav.

Tavaliselt kasutatakse süsteeme, mis kontrollivad temperatuuri ja niiskust kesksüsteemi kaudu.

Samalaadseid majade soojasüsteeme on tegelikult teisigi. Tavaliselt kasutatakse süsteeme, mis kontrollivad temperatuuri ja niiskust kesksüsteemi kaudu.

Tavapäraselt käib sooja sättimine nii, et elanikul on võimalik radiaatorite termostaadi abil muuta oma tubade temperatuuri mõne kraadi võrra. 

Mitte vähem, aga targemini

Toapõhine temperatuuri kontroll Dna kirjeldatud mobiilirakenduse kaudu on haruldasem.

Küte on igal juhul suur osa näiteks korteriühistus kogutavast  hooldustasust.

Energiakulud neelavad tasudest umbes 30-40 protsenti. Kütte osa energiakulust on Hintsala sõnul umbes kaks kolmandikku.

"Kui ükskõik millise vahendiga oleme võimelised pärssima korterite ülekütmist, on asi tähelepanu väärt," ütles Hintsala.

Praktikas varustatakse Dna-tüüpi majaühistus kõik radiaatorid targa termostaadiga, millel on juhtmevaba ühendus teenusega.

Elanikud võiksid Dna järgi seada ja ajastada kütet kas mobiilirakenduse või termostaadi abil.

Asja eesmärk on vähendada energiakulu ja seeläbi ka energiatootmisest tulenevat õhusaastet. Dna andmetel võiks soojusenergiat säästa niiviisi 10-30 protsenti. "Ei ole vaja kortereid hoida külmematena, vaid neid on vaja kütta targemini," ütles Lietsalmi.

Lietsalmi: "Ei ole vaja kortereid hoida külmematena, vaid neid on vaja kütta targemini."

HSY, mis on Helsingi piirkonna ja ümbruse elumajade soojuse, jäätmeveo jm hooldustöödega tegelev ettevõte, kliimatarkade majaühistute projekti koordineeriv Jenni Venäläinen ütles, et raisatud soojus on korterite suurim kuluallikas.

„On mõttetu kütta korter nii soojaks, et see on ülisoe, ja siis inimesed tuulutavad selle sooja välja,“ ütles Venäläinen.

Dna on arvutanud, et 30 korteriga korrusmajas väheneks soojakadu sama võrra umbes kuue väikse sõiduauto aastase kütusekulu võrra.

Süsteem maksaks seega end tagasi umbes 1,5 aastaga.

Targa termostaadi abil saavutatav sääst on HSY energiaspetsialisti Kirsi Sivose sõnul siiski kinni iga majaühistu enda soojajagamise seadmetest.

Urmas Mardi: peaasi, et kõiki koheldaks võrdselt

Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi ütles, et innovatsioon on väga tervitatav. "Igal juhul tervitame uudseid ja innovatiivseid lahendusi," sõnas Mardi, "kui niisugune lahendus aitab kulude kokkuhoiule kaasa, siis on see vajalik ja oluline."

Mardi sõnul on vaja kindlaks teha, et kokkuhoid ei tuleks kellegi arvelt – et ühed maksavad vähem ja teised seetõttu võib-olla hoopis rohkem. "Peaasi, et ei oleks ebavõrdset kohtlemist," sõnas Mardi.

Professor: sellise kokkuhoiu väide tuleb tõendada uuringuga

TalTechi hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski ütles, et lubadused on väga suured, aga oluline on eristada mõnele erijuhule apelleerivat reklaami tavapärasest energiakokkuhoiust.

"Üldisemalt rääkides, kui meil on korterelamu, kus on vanad mehaanilised termostaadid, millel inimene saab endale ise valida toatemperatuuri, nende reguleerimistäpsus on mõnevõrra kehvem kui kaasaegsetel elektroonilistel termostaatidel," ütles professor.

Elektroonilise termostaati läheb kaks patareid – mingit kaabeldust seal vaja ei ole, termostaat on Kurnitski sõnul kasutaja poolt programmeeritav – inimene ise saab seadistada, millal peab temperatuur olema madalam ja millal tavapärane toatemperatuur. "Seda saab teha kas nuppudega või ühendades termostaadi wifi-võrguga arvuti või mobiiltelefoniga," rääkis Kunitski.

Elektroonilise termostaadi pakutav temperatuuri reguleerimise parem täpsus võiks tagada kütte kokkuhoidu maksimaalselt 5 protsenti

Tema sõnul võiks elektroonilise termostaadi pakutav temperatuuri reguleerimise parem täpsus tagada kütte kokkuhoidu maksimaalselt 5 protsenti. "Üle selle säästu saada ei ole võimalik, ainult parema reguleerimistäpsuse tõttu," ütles professor.

See kehtib, kui eesmärk on hoida korteris ühtlast temperatuuri. Kui me räägime temperatuuri langetamisest, siis efekti annab niisugune küttesüsteem näiteks suvemaja puhul, mida ei kasuta aastaringselt igapäevaselt – seal on reaalne vajadus kaugjuhtimise teel temperatuuri vähendada või maja ette kütta. "Sellisesse kohta oleks kaugjuhtimisel teenus väga vajalik," ütles professor, "tavalistes korterelamutes on selline temperatuuri üles- ja alla kõigutamine vaieldav."

Nutt ja hala naabritelt

Kurnitski tõi välja, et kui näiteks ühes korteris lastakse temperatuur alla, siis hakkab tööle naabri küte ehk naaberkorteri radiaatorid hakkavad ka seda korterit kütma. "Inimeste elurütmi arvestades ei tule enamikus korterites temperatuuri langetamine hästi välja, sest keegi on ikka päeval kodus ja öösel on kõik inimesed kodus, nii et eriti seda aega, kui temperatuuri saaks allapoole lasta, ei ole," ütles Kurnitski.

Reaalset energiasäästu potentsiaali on tema sõnul väga raske hinnata, sest võib juhtuda, et naabrid hakkavad kaebama, et miks ühed lasid oma korteris temperatuuri alla ning nüüd meie radiaatorid kütavad ka teie korterit.

"Naabrikütte probleemid on Eesti kontekstis tõsised, sest meil on rakendatud süsteeme, kus igal radiaatoril on küttekulu arvestid ning püütakse energiakulu inimeste vahel jagada," ütles Kurnitski. Tema sõnul ei ole Soome turul individuaalseid küttekulu arvesteid kasutatud ning seetõttu on uute energiamonitooringu süsteemide turule tulek põhjendatud.

Kirjeldatud Dna-süsteem võib professori sõnul anda lubatud 10-30% efekti mõnel üksikjuhul, aga Mustamäe majade taoliste korterelamute puhul ei saa professori hinnangul mitte mingil juhul rääkida üle 5% kokkuhoiust.

Kurnitski hinnangul võib välja mõelda kõlavate nimedega tarku lahendusi, aga füüsikaseaduste vastu siiski ei saa. Pigem sellised temperatuuri tõstmised ja langetamised ei ole see, mida inimesed oma kodus tahavad," ütles Kurnitski.

Et esialgses tekstis esitatud suured kokkuhoiuprotsendid (10-30%) oleksid võimalikud, oleks professori sõnul vaja põhjalikku uuringut ning tõendusmaterjali. "Siis oleks väga huvitav tutvuda, et millistel eeldustel need protsendid on võimalikud," ütles Kurnitski.

Soojusenergeetika insener: küttekulud moodustavd elamiskuludest väga suure osa

"Tõsi, küttekulud moodustavad elamiskuludest väga suure osa ja kütuste kallinemisega pole loota, et need iseenesest väheneksid," ütles soojusenergeetika insener, tehnikaajakirjanik Ivo Pilve. Kütte- ja energiasäästu probleemidega tegelevad Pilve sõnul teadlased kogu maailmas.

Kütte- ja energiasäästu probleemidega tegelevad teadlased kogu maailmas.

Eestis harivad Pilve väitel kõige aktiivsemalt seda põldu Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuriinstituudi liginullenergiahoonete uurimisrühma teadurid eesotsas professor Targo Kalamehega.

"Wattinen-süsteem ei anna veel põhjust hurraaga käte plaksutamiseks – kohe vähenevad küttekulud peaaegu kolmandiku võrra! Põhimõtteliselt on võimalik kütterežiime programmeerida ja automatiseerida ka praegu. Kaugküttega pole see muidugi lihtne. Iseäranis korteriühistutes," ütles Pilve.

Artiklis märgitakse Pilve sõnul õigesti, et targa termostaadi abil saavutatav sääst on eelkõige kinni maja soojajagamise seadmetest. "Ka see on õige, et Wattineniga sarnaseid süsteeme on olemas ja kasutatakse teisigi," ütles Pilve.

Pilve sedastas, et Wattineni ideeteljeks on toapõhine kütmine. "Kui see oleks lihtsalt realiseeritav mistahes süsteemi abil, siis võiks pakutud sääste ka saavutada. Paraku on see teoreetiline võimalus," hindas Pilve.

Kui oletada, et ühes korteris tahetakse hoida temperatuuri 18 kraadi. "Aga seinatagune naaber armastab palavust. Mis juhtub? Kuna siseseinad pole soojustatud, siis hakkab naaber läbi seina kütma minu tube. Mina hoian küll kokku, kuid naabri küttekulud kasvavad," näitlikustas insener.

Probleemid korteriühistutes

"Sellel pinnal on korteriühistutes tekkinud probleeme küll ja küll. Inimesed sõidavad talvel puhkusele ja reguleerivad termostaatidega tubade temperatuurid nii madalaks kui võimalik. Pahandus käes. Niisiis eeldab tubadepõhine kütmine peale kõige muu hoone vastavat ehituskonstruktsiooni," sedastas Pilve.

Kartus, et põrandaküte on ebamugav, kuna põranda soe pind jalgadele "ei meeldi", on Pilve sõnul põhjendamatu.

Tema sõnul teeb see aga ehituse ning koos sellega ka ruutmeetri hinna kallimaks. "Tuleb arvestada välja tasuvusaeg. Kuni kümne aastani on see mõistlik, pikem aga paneb mõtlema. Küttekulude vähendamiseks on õige alustada hoone soojustamisest ja soojustagastusega ventilatsioonist. Seda ka tehakse, ja üsna hoogsalt," nentis Pilve.

Tema soovitab uute hoonete ehitamisel ja vanade renoveerimisel võiks aga võtta kasutusele põrandakütte. "Soojakandja temperatuur põrandaküttes võrreldes radiaatoritega on palju madalam. Mida madalam see on, seda väiksemad küttekulud ja soojakaod," ütles Pilve. Kartus, et põrandaküte on ebamugav, kuna põranda soe pind jalgadele "ei meeldi", on Pilve sõnul põhjendamatu.

"Õigesti ehitatud põrandakütte korral on põranda pinna temperatuur ruumi temperatuurist kõigest kuni 2 kraadi kõrgem. Näiteks 20-kraadises ruumis on põranda temperatuur kuni 22 kraadi," tõdes Pilve.

Laadimine...Laadimine...