Tööandjad: välistudengite töötamise piiramine toob kaasa mitteametliku töötamise

"Tulevased tudengid teevad oma valiku Eesti ülikoolide kasuks ka selle järgi, missugused on siin stipendiumid ja võimalused töötamiseks. Kui stipendiumi ei saada, siis on tudengil valik kas koguda raha õppimiseks või siin töötada," selgitas Eesti Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas. 

Pilt: Scanpix/ Foto on illustreeriv
Eesti

Tööandjad: välistudengite töötamise piiramine toob kaasa mitteametliku töötamise (3)

Toimetaja: Sandra Lepik

"Tulevased tudengid teevad oma valiku Eesti ülikoolide kasuks ka selle järgi, missugused on siin stipendiumid ja võimalused töötamiseks. Kui stipendiumi ei saada, siis on tudengil valik kas koguda raha õppimiseks või siin töötada," selgitas Eesti Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas. 

Eesti Tööandjate Keskliidu hinnangul pole kavandatav Eestis õppivaid välismaalasi puudutav välismaalaste seaduse muudatus põhjendatud ning võib kaasa tuua mitteametlikku töötamist, vahendas BNS. 

"Eesti Tööandjate Keskliit on nõus, et spetsialiste koolitades tuleb silmas pidada tööturu vajadusi. Tuleb ka tõdeda, et Eestis on järjest suurenev töötajate puudus, seda enam tuleks teha selleks, et siin õppinud välismaalased, kes on juba kohaliku ühiskonnakorraldusega tuttavad ning saavad anda oma panuse siinsele tööturule," märkis Aas siseministeeriumile edastatud kommentaaris. 

"Oleme seisukohal, et töötamine aitab välismaalasi integreerida ühiskonda ning seega peale õpingute lõpetamist oleks neil oluliselt lihtsam leida Eestis püsivat töökohta. Seda enam, et arvestades välismaalasest töötajatele kehtestatud palgakriteeriumi, eeldavad tööandjad, et sellise palga küsijal on olemas ka töökogemus," lisas Aas.

Aasa sõnul on töötamise võimaldamine oluline nii tudengite, tööandjate, ülikoolide kui riigi jaoks. "Eesti peaks olema huvitatud eelkõige andekatest välisüliõpilastest, kuid kõikidel õppijatel ei ole võimalik aastate kaupa elada säästudest või vanemate kulul."

Töötamise keelamine toob mitteametliku töötamise 

"Tulevased tudengid teevad oma valiku Eesti ülikoolide kasuks ka selle järgi, missugused on siin stipendiumid ja võimalused töötamiseks. Kui stipendiumi ei saada, siis on tudengil valik kas koguda raha õppimiseks või siin töötada. Enamik tudengitest peab üsna loomulikuks töötamist õppimise ajal – esiteks soovitakse rohkem kogemust ja teiseks katta oma kulud," märkis Aas.

Töötamisele piirangute kehtestamine võib liidu hinnangul tuua kaasa mitteametliku töötamise riski suurenemise, mis omakorda kasvatab riigi administratiivset koormust. Liit märgib, et eelnõus oleks sel kohal pidanud välja tooma ka julgeoleku riski nagu ka keskmise palga nõude kirjeldamisel, kuid seda pole tehtud, mis jätab mulje põhjenduste kallutatusest ja ekspertsuse puudumisest. 

Eelnõus puudub liidu teatel analüüs ja sisuline argumentatsioon ka miinimumtundide – 16 tundi nädalas – põhjuse kehtestamiseks. "Eelnõus ei ole toodud selgeid statistikale või uuringutele tuginevaid põhjendusi, miks tahetakse asuda helgete peade Eestisse õppima ja tööle asumist piirama, mõningad selgitused piirangute õigustamiseks on täielikult ebaõnnestunud," märkis Aas.

"Toonitame, et välistudengite Eestisse meelitamine on nii siinse majanduse kui haridusasutuste huvides, kes peavad muuhulgas välistudengite toel katma riiklikust alafinantseerimisest tingitud puudujääke. Eesti riik peaks otsima võimalusi, kuidas olla välistudengite ja talentide jaoks atraktiivne sihtriik, mitte välja mõtlema uusi takistusi nende siia tulemisel," ütles ta.

3 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...