UKS LAHTI ROHELISEMALE KÜTUSELE: Kas vanemate sõidukite omanikud peaksid muretsema?

"Paraku me üle-Euroopalistest nõuetest siiski enam kõrvale hoiduda ei saa. Loodussõbralikkus on meie elu suund," tõdes emeriitprofessor Mihkel Naams. Tänavu esimesest maist on kõigil kütusemüüjatel kohustus müüa biokomponendiga kütuseid, mõnedki kütuseärimehed aga pelgavad seda nõuet, sest kardavad probleeme vanematele mootoritele, sealhulgas maarahva vanematele diislitele. Igal juhul soovitavad asjatundjad vaadata kriitiliselt oma auto tootmisaastat ning pidada autoteenindajatega nõu enne, kui hakata sellesse kaasaegset biokomponendiga kütust tankima.

Pilt: Scanpix

UKS LAHTI ROHELISEMALE KÜTUSELE: Kas vanemate sõidukite omanikud peaksid muretsema?

Virkko Lepassalu

"Paraku me üle-Euroopalistest nõuetest siiski enam kõrvale hoiduda ei saa. Loodussõbralikkus on meie elu suund," tõdes emeriitprofessor Mihkel Naams. Tänavu esimesest maist on kõigil kütusemüüjatel kohustus müüa biokomponendiga kütuseid, mõnedki kütuseärimehed aga pelgavad seda nõuet, sest kardavad probleeme vanematele mootoritele, sealhulgas maarahva vanematele diislitele. Igal juhul soovitavad asjatundjad vaadata kriitiliselt oma auto tootmisaastat ning pidada autoteenindajatega nõu enne, kui hakata sellesse kaasaegset biokomponendiga kütust tankima.

Kütusetootjad peavad hakkama alates 1. maist fossiilse kütuse hulka lisama ligikaudu 5% biokütust, mis võib olla kas taimset või loomset päritolu. Seega alates maikuust tuleb hakata müüma bensiini 95 5-protsendilise etanoolisisaldusega ning diislikütuseid 7-protsendilise biokomponendi sisaldusega. Taimset päritolu kütust saadakse näiteks põllukultuuridest. Samas töötleb Soome Porvoo rafineerimistehas kütuseks ümber loomset, tapamajadest pärinevat rasva. Eestis teatavasti kütust ei toodeta, seega sõltume Leedu ja Soome kütusetehaste toodangust.

Mõned kütuseärimehed, kellega Pealinn vestles, kes aga ei taha üldsuse tähelepanu, viitasid, et kardavad biokomponendi nõudest tekkivat tagasilööki oma ärile. Kui praegu saab üsna selgelt aru, kas mõne mootoriprobleemi puhul võib olla tegemist ebakvaliteetse kütusega või on rikke põhjus milleski muus, siis biokütus võib tekitada vanematel autodel ka siis muresid, kui kütus vastab kõikidele nõuetele. T

eisisõnu, vanemad mootoritel võivad biokomponendi tõttu tekkida probleemid, sest näiteks bioetanool ehk sisuliselt piiritus lahustab üles vanemate autode kütusepaakidesse aastatega kogunenud nn kultuurkihi. Lisaks imavat etanool vett, mida mingil kombel, näiteks kondensaadina, võib ikka auto kütusepaaki koguneda. Tagasilööki ja tarbijate kaebusi, ehkki tanklad saavad edasi müüa vaid maaletoojate maale toodut, pelgavad just väiksemad, maapiirkondade tanklate kütusekaupmehed. Nende müüdav kütus käitab muuhulgas maarahva vanemat tehnikat.

Tabelid teeksid elu kergemaks

Kas siis biokomponent võib tõepoolest ohustada vanemate autode mootoreid? Üks Eesti tuntumaid koolitajaid kütuste ja määrdeainete vallas Mihkel Naams sõnas, et ei pea end selles vallas küll suureks spetsialistiks, kuid märkis, et näiteks Soomes on vastavad tabelid internetis väljas, millistesse automudelitega on võimalik biokomponendiga kütusega muretult sõita. Ta avaldas lootust, et ka Eestis saavad vastavad tabelid olema.

"Uuemate mootoritega ei juhtu midagi, see on täiesti selge - ehk kuni 5 aasta vanuste autodega, mõnede markide või mudelite osas ka 10 aasta vanustega," märkis Naams. "Ma arvan, et laias pildis ei tohiks biokütuste turule tulek suurt segadust tekitada. Siiski ei tasuks unustada teada tõsiasja, et Eesti autopark on Euroopa keskmisega võrreldes ikka vana. Paraku me üle-Euroopalistest nõuetest siiski enam kõrvale hoiduda ei saa. Loodussõbralikkus on meie elu suund." Seega soovitab kütuste asjatundja vanemate sõidukite omanikel enne 1. maid autoteenindajatega nõu pidada.

Bensiin 98 jääb ka pärast 1. maid turule muutumatuna ehk samal kujul, meenutas Naams.    

Biokomponendi nõue lisab kütuseliitri tanklahinnale umbes ühe sendi. Euroopa Liidu biokütuste direktiivi paneb liikmesriikidele kohustuse, mille järgi peab aastaks 2020 tarbitud transportkütustest moodustama taastuvast allikast toodetud biokütus moodustama kümme protsenti kütuste koguenergiast. Eesti võtab biokütuse direktiivi nõuded tänavu üle n-ö viimasel hetkel, et tarbijaid hinnatõusu eest kaitsta. Algselt pidanuks biokütuse nõue käivituma 1. maist 2017, kuid Riigikogu majanduskomisjon lükkas selle aasta võrra edasi.  

Alexela Groupi juhatuse liikme Alan Vahti sõnul jääb vanemate bensiinimootoriga sõidukit omanikule väljapääsuks tankida bensiini 98, kuhu biokomponenti ei lisata. Meelespea automanikule on leitav Maanteeameti koduleheküljelt. "Kütusepumba kummidetailid ei pruugi vanematel autodel bioetanoolile vastu pidada, etanool "sööb" kummi ära," selgitas Vaht. "Kuni 10 aastat vanad bensiiniautod taluvad aga biokütust kindlasti." Mis puudutab aga biokomponendiga diiselkütust, siis siin pole Vahti sõnul põhjust ka vanemate autode omanikel muretseda.

Kas biokütus päästab maailma?

"Eesti on üks viimaseid euroliidu liikmesriike, mis biokomponendi nõude on rakendanud," nentis Vaht. "Kogu biokütustele üleminek on seotud kasvuhoonegaaside heitmete vähendamisega ja 2016. a novembris jõustunud Pariisi kliimaleppega."

Üldiselt aga esineb biokütuste osas Vahti sõnul maailmas kaks leeri: ühed väidavad, et see suudab kliima soojenemist peatada ja planeedi n-ö ära päästa, ja teised, et mitte. "Mina pole siin kohtunik," nentis Vaht. Ta möönis, et praegu pole Euroopa Liidul ega selle juhtstruktuuridel enam tagasiteed, sest biokütustele on loodud soodustav raamistik, ettevõtted on sellese teinud tohutuid investeeringuid ja kui ka mõned uuringud väidavad, et biokütused maailma ei päästa, on seda suurt ja rasket masinavärki väga keeruline hakata jälle mingitele uutele rööbastele pöörama. Seda enam, et pole ka selget vastust küsimusele, mis need uued rööpad võiksid olla, või mis siis ikkagi fossiilkütused välja vahetaks. Üheks probleemiks on biokütuste konkurents toidulauga – teisisõnu haaratakse põlde, mis võiksid kütusetoorme asemel toitu kasvatada ja raiutakse metsi, et neist põlde juurde teha, mis aga omakorda ei mõju hästi kliimale, jne.

Vaht tõi muuhulgas näiteks Inglismaa, kus uuriti mõni aasta tagasi, kas bioetanooli protsendi suurendamine 5-lt 10-le bensiinis muudaks linna õhu puhtamaks. "Mis seal salata: tulemus oli üllatav, et õhukvaliteet ei paranenud," nentis Vaht. Nimelt kulutasid suurema biokütuse komponendiga sõitvad  autod pisut rohkem bensiini. Umbes sarnasele tulemusele, et biokütusest ei pruugi olla planeedi päästjat, on jõudnud ka Michigani ülikooli teadlased, ja mõistagi pole selliste uuringute loetelu siin ammendav.

Teisalt on euroliidus suund võetud 2030. a paiku üldse ära lõpetada uute diisel- ja bensiinimootoritega autode müük. See omakorda tähendab, et praegused riikide ja ettevõtjate pingutused ja suured investeeringud keskkonnasõbralikumate fossiilsete kütuste saavutamise nimel läheksid alates sellest ajast niikuinii vaikselt maha kandmisele. "Mis aga lõpuks asemele tuleb, kas elekter, vesinik või hoopis midagi kolmandat, on aga praegu väga raske ennustada," nentis Vaht.   

Laadimine...Laadimine...