Uus seadus aitab kortermajades omanike vaidlusi ära hoida

Korteriühistu aitab ka väikeses majas vältida vaidlusi, kes näiteks trepikoja jaoks värvi või muruniidukile bensiini ostab, juhatuse valimine aga hoiab ära olukorra, kus mõni kiuslik naaber pidevalt tähtsatele otsustele pidurit tõmbab.

Pilt: Scanpix

Uus seadus aitab kortermajades omanike vaidlusi ära hoida (1)

Ivo Karlep

Korteriühistu aitab ka väikeses majas vältida vaidlusi, kes näiteks trepikoja jaoks värvi või muruniidukile bensiini ostab, juhatuse valimine aga hoiab ära olukorra, kus mõni kiuslik naaber pidevalt tähtsatele otsustele pidurit tõmbab.

Tänavu hakkas kehtima uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Kui majaelanikud polnud ise korteriühistut loonud, tegi selle töö nende eest ära riik. See aga ei tähenda, et keegi määrab automaatselt korteriühistule ka juhatuse liikmed, see ülesanne jääb ikkagi korteriomanikele endile.


"Kõigis majades, kus korteriomanikud 2018. aastaks ise korteriühistut ei moodustanud, tekkisid automaatselt seadusjärgsed korteriühistud. Sellise korteriühistu nimeks saab kinnisasja aadress koos täiendiga korteriühistu," selgitas korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi. "Kui korteriomanikud on nimetanud ametisse majavalitseja, jätkab see esialgu oma tegevust."
Kõik, mis pole korteriomanike eraomand, jääb kaasomandina korteriühistu hallata – koridorid, pööningud, keldriruumid, kommunikatsioonid jms. Nii peaksid kaduma vaidlused selle üle, kes korteriomanikest kogu maja heaolu seisukohalt olulise parandustöö või ostu eest arve tasub, sest nüüd teeb seda ühistu.


Mardi ei soovita põhikirjas rangelt määratleda juhatuse liikmete arvu, vaid panna sinna kirja vahemik nii, nagu seadus lubab: üks kuni kolm liiget. Siis ei teki probleeme, kui keegi juhatuse liikmetest mingil põhjusel välja langeb.


Kuni kümne korteriga majades ei pea üldse juhatust valima. "Seal võib ühistut juhtida ka ühiselt, kuid see ei tähenda, et ei tohi juhatust valida," lausus Mardi. "Soovitan siiski juhatuse liikme valida, sest võib juhtuda, et ühisel juhtimisel pole kõik omanikud millegagi nõus ja see võib halvata kogu ühistu tegevuse."


Ühistule kaks nime


Kui korteriühistu ei suuda juhatust valida või väiksem ühistu ühiselt juhtida, siis võib asjast huvitatud isik pöörduda kohtu poole, sel juhul määrab juhatuse liikme juba kohus. Tema juhib siis ühistu tegevust seni, kuni suudetakse valida meelepärane juhatus või juhatuse liige.


Registrikoodid on jäetud kõigil seni tegutsenud ühistutel samaks. "Nüüd on tekkinud olukord, et varem asutatud korteriühistutel on kaks nime," nentis Mardi. "Üks, mis oli enne, nagu näiteks Meie kodu või Roosioksakene, ja teine, mis anti seoses kehtima hakanud seadusega ja sisaldab ühistu aadressi. Parem on jättagi kasutusele kaks nime, siis on kõigile asi selge. Põhikirja muutmisel tuleks kasutada mõlemat nime."


Kui enne peeti eraldi omanike ja ühistu koosolekuid, siis uus seadus nimetab nii ühistuliikmete kui ka korteriomanike koosolekuid ühe nimega – korteriomanike üldkoosolek. "Neil arutatakse siis nii omandiga seotud probleeme kui ka ühistu majandmist," selgitas Mardi. "Kõik tehingud kiidab nüüd heaks korteriomanike üldkoosolek."


Kõik korteriomanikud on uue seaduse kohaselt automaatselt ühistu liikmed ja kannavad koos teiste liikmetega ühist vastutust. "Niisugust asja ei saa olla, et mõni korteriomanik ütleb, et ta ei taha olla ühistu liige, ta ei taha kanda ühise remondi kulusid ja minge kuu peale," kinnitas Mardi. "Iga ühistuliige allub kõikidele ühistu reeglitele ja vastuvõetud otsustele."
Kui üldkoosolek võtab vastu otsuse, et mingi korteri omanikuga ei saa enam ühes majas elada, sest tema käitumine on vastutustundetu, näiteks korraldab ta pidevalt lärmakaid joominguid või on tal kestvad võlgnevused, siis võib nõuda, et see omanik peab oma korteri võõrandama.


Sel juhul jääb omanik ühistust välja. "Juhul kui üldkoosolek on sellise otsuse vastu võtnud, pole sel isikul enam korteriühistu koosolekul hääleõigust," mainis Mardi.


Majahalduril olgu kutsetunnistus


Suurtes kortermajades, kus juhatus volitab ühistu asju ajama valitseja, nimetab too omakorda ametisse majahalduri, kes jooksvalt kõiki asju korraldab. Majahalduril peab olema vastav ettevalmistus ja seda tõendav kutsetunnistus. "Selle tunnistuse puudumist loetakse suureks rikkumiseks," lausus Mardi ja pani ühistu liikmeile südamele, et nad tunneksid huvi, kes nende ühistu asju ajab.
Kui enne oli registris 12 500 korteriühistut, siis seadusemuudatus kergitas nende arvu 23 000-le. "Kõik vanade ühistute põhikirjad kehtivad edasi, aga on soovitatav viia nad kooskõlla uue seadusega, sest kui tekib vastuolu põhikirja ja seaduse vahel, siis kehtib muidugi seadus," ütles Mardi, kelle  hinnangul puudutab seadusemuudatus kõige rohkem korteriomanike ühisusi, mis muutuvad korteriühistuteks.


Uus seadus tõi ka korteriühistute registri, kuhu kõik korteriühistud kantakse.

 

 

Värske raamat aitab uutel ühistutel toime tulla

• Paari nädala pärast ilmub uus korteriühistute käsiraamat "Abi ja selgitused korteriühistutele", kus on kirjas, kuidas uue seaduse nõuete kohaselt korteriühistus toimetada. Samuti on raamatus korteriühistu põhikirja näidis.


• Raamatut saab Eesti korteriühistute liidu kontorist (Sakala 23), samuti võib seda küsida raamutupoodidest.


• Korteriühistuid puutuvates muredes saab nõu ka kolmapäeviti linnavalitsuse teenindussaalis (Vabaduse väljak 7) avatud korteriühistute infopunktist. See on avatud 7. veebruarist 27. juunini ja 5. septembrist 19. detsembrini kella 9-12 ja 13-17.

 

 

Vastsel korteriühistul tasub olla hoolikas lepingute sõlmimisel

 

Levivad linnalegendid, nagu võtaks riik korterid taas ära ja neid hakkaks jälle haldama majavalitsused.



Mitme korteriühistu juhatuse liikme Pille Arjakase sõnul ei ole paljud uues ühistus elavad inimesed toimunust veel päriselt aru saanud. "Nad võib-olla ei aimagi, et elavad nüüd tegelikult korteriühistuga majas, ega oska ka arvata, kuidas oma elu sellest aastast korraldada," ütles ta. "Kõige tõenäolisemalt saavadki probleemiks vee-ettevõtte või prügiveofirmaga  sõlmimist vajavad lepingud."


Seadusemuudatus puudutab ka Arjakast ennast. Nende korteriühistu Sütiste tee 48/50, kus ta on esimees, asus kahes majas, kuid uue seaduse järgi ei ole see enam lubatud – nüüd saab üks korteriühistu asuda ainult ühel kinnistul. "1. veebruarist vahetus meil jäätmevedaja ja tuli sõlmida uued jäätmeveolepingud," rääkis Arjakas. "Lepingutesse oli vaja uute ühistute numbreid, kuid ma ei suutnud neid tol hetkel kusagilt leida."


Oma elukohas oli Arjakal korteriühistu moodustamata ja sinna tekkiski nüüd alates uuest aastast riigi asutatud korteriühistu. "Meil on kuue boksiga ridaelamu, mis sisuliselt koosneb kolmest kahe korteriga eraldi majast," rääkis Arjakas. "Meil kõigil on oma lokaalne küte, oma vee- ja elektrilepingud,  prügikastid, katused ja välispiirded. Peame hakkama nüüd tegema majandusaasta aruandeid ja esitama neid registrile, mul aga tekkis küsimus, mida aruandesse üldse kanda, kui meil puudub ühine arvepidamine."


Et uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus kõigile ei meeldi ja võib põhjustada segadust, sai varakult selgeks ka Eesti omanike keskliidu büroojuhile Terje Riimaale. "Inimesed hakkasid juba mais helistama ja üpris levinud oli seisukoht, et milleks neile korteriühistut vaja on," ütles Riimaa. "Näiteks räägiti, et meil on nelja korteriga maja ja seni oleme saanud ilusasti hakkama. Nüüd aga peame hakkama korteriühistut tegema ja aruandeid esitama."


Teine asi, mis on Riimaale helistajate kõnedest kõrva jäänud, on üldine teadamatus. Paljud ei tea korteriühistuseadusest, korteriühistust, korteriomandist, kinnistust jm igapäevastest mõistetest midagi või pole nendest isegi kuulnud.


Nii hakkavad levima linnalegendid. Näiteks on uues korteriseaduses kasutatud sellist sõna nagu "majavalitseja", mille all peetakse silmas maja haldava firma töötajat. Nõukogude ajaga kursis olevad inimesed aga on saanud sellest sõnast omamoodi aru. "Mõned olevat isegi kuulnud, et Eesti riik võtab nüüd inimestelt korterid ära ja teeb uuesti majavalitsused," rääkis Riimaa. "Arvatakse, et riik hakkab määrama, kes jumal teab kui kalli raha eest torusid keerab ja koristustöid pakub."

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...