VIDEO! UURINGUD: Toidu odavus on kodumaisusest olulisem

Eestlasele meeldib kodumaine toit, kuid ta pole nõus selle eest kõrgemat hinda maksma. Ta käib vähem poes ja raiskab pisut rohkem toitu kui aastate eest, tutvustas kahte värsket uuringut Eesti konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing.

Pilt: Maaeluministeerium

VIDEO! UURINGUD: Toidu odavus on kodumaisusest olulisem

Oliver Õunmaa

Eestlasele meeldib kodumaine toit, kuid ta pole nõus selle eest kõrgemat hinda maksma. Ta käib vähem poes ja raiskab pisut rohkem toitu kui aastate eest, tutvustas kahte värsket uuringut Eesti konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing.

Josing jagas selgitusi maaeluministeeriumis Eesti toidukaupade uuringutele Eesti toidukaupade positsioon siseturul 2018. aastal" ja Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud".

Uuringud võtsid arvesse just ehtsat, Eestis toodetud toidukaupa. "Sageli toovad Eesti ettevõtted oma nime all tegelikult välismaist kaupa sisse," rääkis Josing. Tarbijat eksitab pakend ja seal esinev kohanimi. Nt Saare lihatööstuse kanatooted on tegelikult Läti kana, Saaremaaga pole sel midagi pistmist. Mõnikord ka kodumaine tootja ise pakendab välismaist kaupa."

Eesti toodete sortiment on uuringute järgi väga kiiresti kasvanud ja sortimendi kasv pisut aeglasemini jätkub. Selles osas on Eesti kaup teinud läbi tohutu arengu," märkis Josing. Kõige suurem sortiment on õllel- tänu suurele valikule käsitööõllele. 126 erinevat Eesti õllesorti on müügil poes pluss importõlled."

Suur valik on veel suitusliha, viinereid ja jogurteid- poodide valikus on tervelt 94 erinevat jogurtisorti. Suurem osa poes ongi kodumaine kaup. 86% juhtudest on keeduvorst eestimaine, samuti suitsuliha, piim. Tarbijale meeldib Eesti maitse. Suurema käibe annab kauplustele kodumaine kaup," kinnitas Josing.

Kui kodumaine toit kallim, siis elanikud pole nõus selle eest rohkem maksma. 21% oleks nõus Eestimaise kauba eest rohkem maksma.

Enamasti on poes Eesti kaup odavam. Suurim hinnavahe eesti kauba kasuks on juustu ja suitsuliha puhul. Importtoodetest on odavam aga jäätis, sealiha, vorstid, kaerahelbed, värske kala.

Eesti tootele viitavat märki inimesed teavad, pääsukese märki teatakse, "tunnustatud Eesti maitse" teatakse ja ka märgistust "parim Eesti toiduaine" teatakse, selgitas Josing.

Küpsised ja mahlad pigem importkaup

Importtooted on rohkem küpsised, toiduõli ja mahlad. Määrdejuustude puhul Eesti enda toodete osakaal kasvanud ja importi välja tõrjunud. Linnuliha puhul oleme turul kodumaiste toodete osa kasvatanud.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on Eestis üle 400 toiduettevõtte, mis on üsna soliidne arv. 70 % kodumaisest toidust tarbitakse Eestis, ülejäänu läheb ekspordiks," rääkis Tamm. Samas võiks eestimaise toidu eelistamine olla suurem. Eestimaise toidu eelistamine tähendab head tervist ja toetada Eesti tootjat."

Inimesed käivad pisut vähem poes, kui aastate eest. 2004 aastal käis 31% inimesi iga päev poes, et osta saia, leiba, piima jm esmavajalikku. Nüüd käib vaid 15% elanikest iga päev poes. Suurem on osa neid inimesi, kes käib ostmas 2-3 korda nädalas.

2004 käis 59% ostjatest suures poes, nüüd käib 79% enamasti suures poes. Vähem käiakse turul ja väikses poes. Rohkem ostetakse netist." Kui on kiire, minnakse väiksesse poodi," selgitas Josing. Nt peale tööpäeva lõppu midagi kaasa haaramiseks. Turul käib kolmandik ostjatest. Sel meeldivad ostjatele hooajakaubad, marjad, köögivili ja suurem kalavalik.

Noored on suured supermarketi fännid, kes kasutavad rohkem ka tanklaid ja netipoode.

Ostjad kaebavad, et mõnikord riiul tühi, vajalikku toodet pole. Poodidel raske suur sortimenti hoida. Iga teine elanik leidis, et talle meeldivat toodet mingil hetkel ei olnud.

Üle 74% eelistab võimalusel eestimaist kaupa. Samas see ei ole ühtne ja sõltub vanusest. Rohkem eelistava eestimaist üle 65aastased. Noorte kodumaise eelistamine on madalaim kui kunagi varem. Eesti toit on uuringu järgi lisaboonus aga see otseselt Eesti inimest ostma ei pane," kinnitas Josing. Soodne hind, sooduspakkumised, värskus on olulisem, kui eestimaisus."

Ostjale on kauba tervislikkus aina olulisem. Ostja peab tervislikuks seda, mida TAI ja arstid rääkinud," selgitas Josing. Inimesed peavad tervislikuks mitmekesist toitu, puu ja köögivilja valikut, GMO ei tohi see olla. Vähene suhkrusisaldus on kasvav trend, kuid ka eestimaisus on tervislikkuse etalon."

Oma toitumist nimetas pigem tervislikkuseks 70%. Noorte hulgast pidas oma toitu 12% ebatervislikuks ja 24 % pigem ebatervislikuks.

Eesti ostja ei taha toidus näha e-aineid, pooled eesti ostjad paneks GMO toote tagasi.

2010. aastal vältis 26% ostjaid suhkrut, nüüd 49%. Toode peaks olema tänapäeva ostjale ka vähem soolane. Rasv oli 2010. aastal tarbija jaoks paha, nüüd suhtutakse sellesse leebemalt," märkis Josing.

Mahetoit röögatult kallim

Noored on tolerantsemad kunstlike lisaainete ja suhkru osas. Samas noored otsivad laktoosivabasid toite- 28% ehk iga neljas pidas seda oluliseks.

52% ostjatest jälgis pakendilt infot. Noortest veidi üle 20%.

Eestis pole toidu raiskamine nii suur mure, kui mujal maailmas, kuid see on siiski suurenenud. 2009. aastal viskas sageli toitu ära 6% nüüd 12% ostjatest. Samas viiendik inimesi ei viska kunagi toitu ära. Vanemad inimesed on säästlikumad, vaesemad samuti. Kõige rohkem lähevad raisku leib, sai, sepik, piimatooted, puu- ja köögivili.

Mahetoit on eestimaalasele aina olulisem. Selle tähendus aga pole inimestele selge. Eesti inimene arvab, et mahe on ise kasvatatud puhas toit," rääkis Josing. Tegelikku mahetoidu tähendust ja mahemärki teab pool. Osa inimesi arvab, et mahe on kõik, mis müüakse talust, looduspoest, on Eesti kasvatatud ja pole GMO. Mahetoitu ostetakse, sest see tervisele hea, kodumaine, maitse, põhimõte- et olla keskkonnasäästlik. Mahetoitu ei osteta, sest see on kallis või kasvatatakse ise ilma kemikaalideta või ei tunta erinevust."

Kümnendik ostab kord nädalas mahetoodet. Mida paksem pere rahakott, seda enam ostetakse mahetoitu," selgitas Josing. Enamikul ostjatest valmisolek mahetoote eest rohkem maksta puudub, sest mahetoodete hind erineb kordades."

Näiteks mahepeet on tavalisest kuus, porgand neli korda kallim. Maheköögivili on luksustoodete hinnaklassis," märkis Josing.

Laadimine...Laadimine...