Videograaf soovitab: kuidas nutitelefoniga jõuluajast nauditavaid videoid teha

Kätte on saabunud aeg, kus kaunistatakse kodud, veedetakse pere ja sõpradega palju aega, tehakse teineteisele kingitusi ning meenutatakse üheskoos peagi lõppevat aastat. Samsung Eesti mobiilidivisjoni juht Antti Aasma ja fotograaf-videograaf Andres Raudjalg panid kokku nipid, kuidas jõulupidusid, koduseid jõuluõhtusööke ja jõuluvana külaskäiku nutitelefonidega nii filmida, et klippi oleks võimalik häbitundeta jagada nii sotsiaalmeedias kui ka sugulaste-tuttavatega.

Pilt: Kertu-Kätlin Käis

Videograaf soovitab: kuidas nutitelefoniga jõuluajast nauditavaid videoid teha

Kätte on saabunud aeg, kus kaunistatakse kodud, veedetakse pere ja sõpradega palju aega, tehakse teineteisele kingitusi ning meenutatakse üheskoos peagi lõppevat aastat. Samsung Eesti mobiilidivisjoni juht Antti Aasma ja fotograaf-videograaf Andres Raudjalg panid kokku nipid, kuidas jõulupidusid, koduseid jõuluõhtusööke ja jõuluvana külaskäiku nutitelefonidega nii filmida, et klippi oleks võimalik häbitundeta jagada nii sotsiaalmeedias kui ka sugulaste-tuttavatega.

Andres Raudjala sõnul on üks levinumaid vigu, mida inimesed alateadlikult teevad, püstiasendis telefoniga filmimine. Kuigi helistamise ja veebis surfamise ajal on telefon kõigil tavaliselt püsti käes, tuleks see filmimiseks keerata horisontaalasendisse.

"Kui häid pühadefotosid saab edukalt teha ka püstkaadriga, siis video vajab tavaliselt kerget järeltöötlust ja montaaži ning püstise videoga pole hiljem suurt midagi teha. Lisaks mahub horisontaalse video peale ära palju rohkem informatsiooni," õpetas Raudjalg. "Püstsit videot on tegelikult hea vaadata vaid telefonist, kuid jõuluvideot tahaks kindlasti mõnusalt vaadata aastate pärast ka telerist või arvutiekraanilt, mis eeldab horisontaalset filmimist."

"Mõned uuemad nutitelefonid, nagu näiteks Samsung S8 ja Note8 kasutavad juba ekraani kuvasuhet 18,5:9, mis on traditsioonilisest laiekraaniformaadist 16:9 veelgi laiem, et pildile mahuks senisest rohkem," rääkis Raudjalg ning lisas, et seda enam võiks kasutada ära laiformaadis filmimise võlusid ja püüda pildile rohkem kui kunagi varem. "Sellest saab järgmisel aastal kindlasti uus trend, kuna telefonide imeõhukesed või kadunud raamid lubavad ekraanil suurem olla, muutmata telefoni ennast suuremaks," lisas Aasma.

Raudjalg soovitas järgmiseks veenduda, et filmitav asukoht oleks võimalikult hästi ja ühtlaselt valgustatud. Kuigi nutitelefonide kaamerad on viimastel aastatel muutunud märkimisväärselt paremaks, on need siiski mõõtmetelt piiratud ja see seab ka füüsilised piirangud nii sensorile kui optikale.

"Kuigi näiteks Samsungi uusimatel telefonidel on kaamera ava juba f1.7, mis on väga hea näitaja ja sobib pildistamiseks ka vähese valgusega oludes, läheb ka näiteks suurtel fotokaameratel hämaras vaja lisavalgust," selgitab Raudjalg. "Valgusolud võiksid olla stabiilsed, kuna kiirelt muutuvate valgusoludega, nagu näiteks vilkuvad jõulutuled või süttivad ja kustuvad lambid, on automaatrežiimis kaameral raske end kohe ümber häälestada ning lõpptulemus ei jää kuigi ilus."

Lisanipina soovitab Raudjalg vajutada telefoniekraanil filmitava kõige tähtsama eseme või kaadriosa peale, mille järel kaamera seadistab end just selle piirkonna valguse järgi ning kui valgus peaks isegi muutuma, suudab kaamera end kiiremini ümber seadistada.

Kindlasti peaksid amatöörvideograafid meeles pidama, et kuigi ümber filmija võib tunduda tuhat asja, on kõige parem pilt just sujuv ja stabiilne. Igas videolõigus võiks keskenduda pigem ühele põhilisele ning paigal püsivale tegevusele, kui üritada kõike korraga peale saada.

"Telefoniga vasakule-paremale rapsimine on tavaline, kuna tundub, et just nii saab kõik peale. Tegelikult soovitan vaataja huvides hoida kaadrit natukene kauem rahulikult ühe koha peal ning vajadusel sujuvalt ümber kadreerida. Pilt liigub ja sündmused toimuvad, hoolimata sellest, et kaamera paigal seisab," õpetas Raudjalg. "Kätevärina vältimiseks võiks võimalusel kasutada abivahendeid – spetsiaalseid kolmjalgu või nende puudumisel kas või diivanit, lauda, taldrikut, mida iganes, et kaader võimalikult stabiilseks saada."

Antti Aasma toob aga filmimise juures äärmiselt olulisena välja ka helikvaliteedi aspekti, millele tavaliselt ei osata eriti suurt tähelepanu pöörata. "Liialdamata võib öelda, et heli on isegi tähtsam kui pilt – kui vanaema näeb talle saadetud videopilti, aga jõulutervitust ennast ei kuule, siis jääb tal kogu rõõm saamata," ütles Aasma.

"Kuigi profid kasutavad heli salvestamiseks alati eritehnikat, siis tavalisel mobiilikasutajal seda pole. Õnneks on telefonide mikrofonid tänapäeval piisavalt head, et korralikku heli salvestada. Soovitan heli puhul minna võimaluse korral kõnelevale inimesele võimalikult lähedale ning asetada käsi ümber telefoni mikrofoni, kuid seda mitte täielikult kinni katta. See nõks aitab taustmüra välja filtreerida ning audiokvaliteet jääb parem," juhendas Aasma.

Lõpuks kui videod on edukalt salvestatud, siis tasub need alati niiöelda väikeseks minifilmiks monteerida, kuna üksikuid suvalisi klippe pole just väga põnev vaadata. Sotsiaalmeedias on Boomerangid ja gifid omal kohal, ent pisut pikema klipi puhul on soovitav siiski kerge ja lihtne videotöötlus teha.

"Videotöötluseks on saadaval kümneid häid tasuta rakendusi, millest võiks välja tuua näiteks FilmoraGo, Adobe Premiere Clip või Magisto. Kõikidega saab videoid kiirelt ja mugavalt töödelda ning kokku lõigata," rääkis Raudjalg. "Kusjuures see tegevus on lõbus ning paneb kasutajaid professionaalselt tegutsema, mille tulemusena tekivad mõnusad videolood, mida on sugulastel ja tuttavatel tore vaadata ka mõne aja möödudes ning miks mitte ka aastate pärast."

Laadimine...Laadimine...