Eestis oli 2013. aastal 42,5 protsenti selliseid surmasid, mille oleks võinud kaasaegse meditsiini teadmiste ja moodsa tehnoloogia abil ära hoida, teatas Euroopa Liidu statistikaagentuur Eurostat. Välditavate surmade juhtivad põhjused olid infarktid, insuldid aga ka soole- ning rinnavähk.
Selle näitajaga oli Eesti 28 Euroopa Liidu liikmesriigi seas tagant poolt viiendal kohal, meist halvem näitaja oli veel Rumeenial (49,4 protsenti), Lätil (48,5 protsenti), Leedul (45,4 protsenti) ja Slovakkial (44,6 protsenti), vahendas BNS.
Euroopa Liidu keskmine näitaja oli 33,7 protsenti, parim tase oli Prantsusmaal (23,8 protsenti), Taanil (27,1 protsenti) ja Belgial (27,5 protsenti).
Kokku suri Eestis 2013. aastal välditavatel põhjustel 2770 inimest, kes olid nooremad kui 75-aastased.
Eurostat määratleb välditavate surmade põhjustena alla-75-aastaste infarkte ja insulte, mis kokku annavad ligi poole kõigist välditavatest surmadest. Teised suurimad surmapõhjuste grupid on soole- ja rinnavähk, kõrgvererõhutõvest põhjustatud haigused ja kopsupõletik.
Välditavate surmade kontseptsioon põhineb ideel, et teatavad surmad mingis vanuserühmas mõnedel põhjustel oleksid välditavad ehk neid ei oleks tekkinud, kui inimene oleks saanud õigeaegset ja efektiivset ravi, märgib Eurostat.
Näitajat kasutatakse tervishoiusüsteemi edukuse hindamisel. Ehkki välditavate surmade indikaator ei ole ainuke ega määrav mõõdik Euroopa Liidu liikmesriikide tervishoiusüsteemi kvaliteedi hindamisel, annab see siiski riikide arstiabi taseme kohta olulist infot, ütleb Eurostat oma pressiteates.
Signe
24. mai 2016 15:04