Dr Ants Kask: alkoholist tervisekahju saamiseks ei pea mürgistuseni jõudma

"Põhimõtteliselt on alkohol oma olemuselt ju lahusti. Ja kui närvirakke seal lahusti sees loputada, siis midagi ikkagi juhtub," selgitas Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaater Ants Kask, kuidas alkoholi joomine kahjustab aju.

Pilt: Scanpix

Dr Ants Kask: alkoholist tervisekahju saamiseks ei pea mürgistuseni jõudma

"Põhimõtteliselt on alkohol oma olemuselt ju lahusti. Ja kui närvirakke seal lahusti sees loputada, siis midagi ikkagi juhtub," selgitas Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaater Ants Kask, kuidas alkoholi joomine kahjustab aju.

Eestlased tarbivad alkoholi elaniku kohta olulisemalt rohkem Euroopa keskmisest, nentis Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna ekspert Jane Alop Vikerraadio saates "Huvitaja". "Konjunktuuriinstituudi 2016. aasta andmed ütlevad, et see oli elaniku kohta 8,7 liitrit, mis on juba märgatavalt vähem kui näiteks aastal 2015, kus see oli 10,3. Maailma Terviseorganisatsioon on leidnud, et selleks, et ühiskonnas oleks märgatav muutus alkoholi liigtarvitamise kahjude osas, peaks see number olema 6 liitrit. Nii et meil on pikk tee minna," rääkis Alop.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaater Ants Kask arutles selle üle, kust algab kuritarvitamine. Alkoholi puhul on oluline see, milliseid koguseid mis aja jooksul tarbitakse ja milline kontsentratsioon veres. See põjustab rida muutusi, millest kahju tekib. "Mida kiiremini juuakse, mida rohkem juuakse, seda suurem see kahju tavaliselt on. Põhimõtteliselt on alkohol oma olemuselt ju lahusti. Ja kui närvirakke seal lahusti sees loputada, siis midagi ikkagi juhtub," tõdes ta.

Kask rääkis, et tervisekahju tekkimiseks ei pea mürgistuseni jõudma. Muutused ajus ja ümberkõlastused tekivad kohe, kui saavutatakse joove, kui minnakse üle 0,5 promilli. "Seda on uuringutega näidatud. Näiteks tudengite seas on küsitud, et kellel on järgmisel päeval halb olla. Need, kes ütlevad, et neil ei ole pohmelli, nende kogused on kõigil olnud nii väikesed, et nad ei saavutagi üle 0,5 promillist joovet. Kui üle selle minnakse, siis on mingi kahju juba kindlasti olemas."

Ants Kask möönas, et  ütlus "joob oma ajud ära" on väga hea väljend. "Alkoholi tarvitades saab kahjustada nii valgeaine kui ka hallaine. Hallaine sisaldab neuroneid ja kui pikka aega alkoholi tarvitanud inimeste aju on uuritud, siis on leitud, et neil lõheneb näiteks ajukoor. Valgeaine kahjustused avalduvad erinevaid ajuosasid ühendavate juhteteede kahjustusena." See kahjustus on tema sõnul tavaliselt hästi laialdane. Tänapäevaste uurimismeetoditega on päris täpselt näha, et see kahjustus on globaalne.

Asja positiivse poole pealt tõi Kask välja, et kui alkoholi tarbimine lõpetada, siis need muutused teatud määral taanduvad. Psühhiaatriakliinikus, kus Kask töötab, on umbes pooltel patsientidel ka alkoholiprobleem. "Alkoholi tarvitamine ja mitmesugused psüühilised kaebused on omavahel tihedalt seotud. Kui need kaks asja on kõrvuti, siis ei saa eeldadagi, et üks või teine asi iseenesest leeveneb. See on selline ring," selgitas ta.

Ravivõimalustest rääkides tõdes Kask, et selleks peaks tegelikult olema sõltuvuse diagnoos, et arst üldse neid ravimeid kirjutada saaks, mida alkoholismi korral kasutatakse. Tähtsam pool on tema sõnul n.ö psühhosotsiaalne pool. Ka patsiendi motiveerimine. Erinevad psühholoogilised sekkumised valitakse dr Kase sõnul välja vastavalt sellele, mida patsiendile parajasti vaja on. Seda teevad arstid koos psühholoogiga, kuigi sellega võiksid tegeleda ka vastava väljaõppe saanud vaimse tervise õed.

Alop tõdes, on inimesi, kes ei otsigi abi. "Tervise Arengu Instituuti helistavad ka inimesed, kes ütlevad: "Ma tean, et teil on selline programm, aga minu abikaasa, minu isa, minu vend, minu poeg, või ka minu naine ei ole nõus minema, ta ütleb, et tal on kõik okei, et ta tuleb toime."" Alopi sõnul ei ole pea liiva sisse pistmine kellelegi lahendus. Selle haigusega kaasneb väga palju stigmat. "Kogu perekond tunneb ennast süüdlasena ja tunneb häbi. Ja selle tõttu varjatakse. Varjatakse lähedaste eest, varjatakse kolleegide eest ja püütakse kõiki probleeme ära siluda."

Esimese soovitusena pakkus Alop, et järgmisel hommikul ei tohiks teha nägu, et mitte midagi ei ole juhtunud, kõik on okei. Sellest peaks rääkima. "Aga siin tuleks meeles pidada ka seda, et purjus inimesega rääkimine on mõttetu või lausa katastroofiline. See viib mõlema poole meeleheiteni. Rääkida tuleb siis, kui inimene saab jutust aru, kui ta on kõne mõistmisvõimeline. Rääkida tuleb ratsionaalselt," lisas ta.

Kase sõnul on oluline piire tajuda ja seada. Ei tohi leppida sellega, et inimene oma tervist kahjustab. "Ja tihti ei ole see, keda ta kahjustab, tema ise. Need inimesed, kes on tema kõrval, kannatavad. Nad on nagu kaassõltuvuses, neil tekib süütunne ja siis on ka sellega vaja tegeleda. Aga mõlemal juhul on oluline piiride seadmine."  

"Kui me räägime sellest, kuidas alkoholi mitte liigtarvitada, siis tegelikult läbi selle on alkoholi tarbimine nagu normaliseeritud," tõdes Kask. "Ja need inimesed peavad ennast õigustama, kes alkoholi ei tarbi. See on selline kultuuripool. Tegelikult peaks inimesel olema õigus keelduda alkoholist otsimata selleks mingisuguseid erilisi põhjusi. See on tegelikult ühiskonna surve, kui ta peab seletama, et miks ta alkoholi ei tarbi."

Aastal 2015 valmis alkoholi tarvitamise häire ravijuhend ning Euroopa Sotsiaalfondi toetusel on Eestis käimas programm "Kainem ja tervem Eesti", mille üks suur osa on ravisüsteemi ülesehitamine alkoholi liigtarvitajate jaoks, rääkis Alop.

"Programmi raames on Tervise Arengu Instituut sõlminud lepingud viie tervishoiuteenuse osutajaga, need on lisaks Põhja-Eesti Regionaalhaiglale Tartu Ülikooli Kliinikum, Lõuna-Eesti Haigla, Pärnu Haigla ja Viljandi Haigla, kes kõik toimetavad tegelikult selle ravijuhendi soovituste kohaselt. Ravi toimub seal tasuta ja sinna on võimalik pöörduda ka nendel inimestel, kellel ei ole ravikindlustust," selgitas Alop.

Dr Ants Kask: alkoholist tervisekahju saamiseks ei pea mürgistuseni jõudma„Põhimõtteliselt on alkohol oma olemuselt ju lahusti. Ja kui närvirakke seal lahusti sees loputada, siis midagi ikkagi juhtub,“ selgitas Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaater Ants Kask, kuidas alkoholi joomine kahjustab aju.  Eestlased tarbivad alkoholi elaniku kohta olulisemalt rohkem Euroopa keskmisest, nentis Tervise Arengu Instituudi mittenakkushaiguste ennetamise osakonna ekspert Jane Alop Vikerraadio saates „Huvitaja“. „Konjunktuuriinstituudi 2016. aasta andmed ütlevad, et see oli elaniku kohta 8,7 liitrit, mis on juba märgatavalt vähem kui näiteks aastal 2015, kus see oli 10,3. Maailma Terviseorganisatsioon on leidnud, et selleks, et ühiskonnas oleks märgatav muutus alkoholi liigtarvitamise kahjude osas, peaks see number olema 6 liitrit. Nii et meil on pikk tee minna,“ rääkis Alop.Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaater Ants Kask arutles selle üle, kust algab kuritarvitamine. Alkoholi puhul on oluline see, milliseid koguseid mis aja jooksul tarbitakse ja milline kontsentratsioon veres. See põjustab rida muutusi, millest kahju tekib. „Mida kiiremini juuakse, mida rohkem juuakse, seda suurem see kahju tavaliselt on. Põhimõtteliselt on alkohol oma olemuselt ju lahusti. Ja kui närvirakke seal lahusti sees loputada, siis midagi ikkagi juhtub,“ tõdes ta.Kask rääkis, et tervisekahju tekkimiseks ei pea mürgistuseni jõudma. Muutused ajus ja ümberkõlastused tekivad kohe, kui saavutatakse joove, kui minnakse üle 0,5 promilli. „Seda on uuringutega näidatud. Näiteks tudengite seas on küsitud, et kellel on järgmisel päeval halb olla. Need, kes ütlevad, et neil ei ole pohmelli, nende kogused on kõigil olnud nii väikesed, et nad ei saavutagi üle 0,5 promillist joovet. Kui üle selle minnakse, siis on mingi kahju juba kindlasti olemas.“Ants Kask möönas, et  ütlus „joob oma ajud ära“ on väga hea väljend. „Alkoholi tarvitades saab kahjustada nii valgeaine kui ka hallaine. Hallaine sisaldab neuroneid ja kui pikka aega alkoholi tarvitanud inimeste aju on uuritud, siis on leitud, et neil lõheneb näiteks ajukoor. Valgeaine kahjustused avalduvad erinevaid ajuosasid ühendavate juhteteede kahjustusena.“ See kahjustus on tema sõnul tavaliselt hästi laialdane. Tänapäevaste uurimismeetoditega on päris täpselt näha, et see kahjustus on globaalne.Asja positiivse poole pealt tõi Kask välja, et kui alkoholi tarbimine lõpetada, siis need muutused teatud määral taanduvad. Psühhiaatriakliinikus, kus Kask töötab, on umbes pooltel patsientidel ka alkoholiprobleem. „Alkoholi tarvitamine ja mitmesugused psüühilised kaebused on omavahel tihedalt seotud. Kui need kaks asja on kõrvuti, siis ei saa eeldadagi, et üks või teine asi iseenesest leeveneb. See on selline ring,“ selgitas ta.Ravivõimalustest rääkides tõdes Kask, et selleks peaks tegelikult olema sõltuvuse diagnoos, et arst üldse neid ravimeid kirjutada saaks, mida alkoholismi korral kasutatakse. Tähtsam pool on tema sõnul n.ö psühhosotsiaalne pool. Ka patsiendi motiveerimine. Erinevad psühholoogilised sekkumised valitakse dr Kase sõnul välja vastavalt sellele, mida patsiendile parajasti vaja on. Seda teevad arstid koos psühholoogiga, kuigi sellega võiksid tegeleda ka vastava väljaõppe saanud vaimse tervise õed.Alop tõdes, on inimesi, kes ei otsigi abi. „Tervise Arengu Instituuti helistavad ka inimesed, kes ütlevad: „Ma tean, et teil on selline programm, aga minu abikaasa, minu isa, minu vend, minu poeg, või ka minu naine ei ole nõus minema, ta ütleb, et tal on kõik okei, et ta tuleb toime.““ Alopi sõnul ei ole pea liiva sisse pistmine kellelegi lahendus. Selle haigusega kaasneb väga palju stigmat. „Kogu perekond tunneb ennast süüdlasena ja tunneb häbi. Ja selle tõttu varjatakse. Varjatakse lähedaste eest, varjatakse kolleegide eest ja püütakse kõiki probleeme ära siluda.“Esimese soovitusena pakkus Alop, et järgmisel hommikul ei tohiks teha nägu, et mitte midagi ei ole juhtunud, kõik on okei. Sellest peaks rääkima. „Aga siin tuleks meeles pidada ka seda, et purjus inimesega rääkimine on mõttetu või lausa katastroofiline. See viib mõlema poole meeleheiteni. Rääkida tuleb siis, kui inimene saab jutust aru, kui ta on kõne mõistmisvõimeline. Rääkida tuleb ratsionaalselt,“ lisas ta.Kase sõnul on oluline piire tajuda ja seada. Ei tohi leppida sellega, et inimene oma tervist kahjustab. „Ja tihti ei ole see, keda ta kahjustab, tema ise. Need inimesed, kes on tema kõrval, kannatavad. Nad on nagu kaassõltuvuses, neil tekib süütunne ja siis on ka sellega vaja tegeleda. Aga mõlemal juhul on oluline piiride seadmine.“  „Kui me räägime sellest, kuidas alkoholi mitte liigtarvitada, siis tegelikult läbi selle on alkoholi tarbimine nagu normaliseeritud,“ tõdes Kask. „Ja need inimesed peavad ennast õigustama, kes alkoholi ei tarbi. See on selline kultuuripool. Tegelikult peaks inimesel olema õigus keelduda alkoholist otsimata selleks mingisuguseid erilisi põhjusi. See on tegelikult ühiskonna surve, kui ta peab seletama, et miks ta alkoholi ei tarbi.“Aastal 2015 valmis alkoholi tarvitamise häire ravijuhend ning Euroopa Sotsiaalfondi toetusel on Eestis käimas programm „Kainem ja tervem Eesti“, mille üks suur osa on ravisüsteemi ülesehitamine alkoholi liigtarvitajate jaoks, rääkis Alop.„Programmi raames on Tervise Arengu Instituut sõlminud lepingud viie tervishoiuteenuse osutajaga, need on lisaks Põhja-Eesti Regionaalhaiglale Tartu Ülikooli Kliinikum, Lõuna-Eesti Haigla, Pärnu Haigla ja Viljandi Haigla, kes kõik toimetavad tegelikult selle ravijuhendi soovituste kohaselt. Ravi toimub seal tasuta ja sinna on võimalik pöörduda ka nendel inimestel, kellel ei ole ravikindlustust,“ selgitas Alop.

Laadimine...Laadimine...