DR TAAVI TILLMANN: Ühistranspordi toetamine ja automaks paneksid inimese rohkem liikuma

Poliitikud võiksid anda tervise-eeskuju autost loobudes, sõnas Londoni linnavalitsuse rahvatervise ja ennetuse osakonnas töötav dr Taavi Tillmann ja pakkus välja teisegi idee. "Perearst võiks kirjutada välja trenniretsepti. See paberi üle andmine ja sellega kaasnev soodustus on Inglismaal olnud väga mõjuv," ütles ta. "Seda võiks kaasata ka Eesti tervishoiusüsteemi - mitte ei kirjuta rohtu välja, vaid ka tervislikku eluviisi."

Pilt: Albert Truuväärt

DR TAAVI TILLMANN: Ühistranspordi toetamine ja automaks paneksid inimese rohkem liikuma (5)

Poliitikud võiksid anda tervise-eeskuju autost loobudes, sõnas Londoni linnavalitsuse rahvatervise ja ennetuse osakonnas töötav dr Taavi Tillmann ja pakkus välja teisegi idee. "Perearst võiks kirjutada välja trenniretsepti. See paberi üle andmine ja sellega kaasnev soodustus on Inglismaal olnud väga mõjuv," ütles ta. "Seda võiks kaasata ka Eesti tervishoiusüsteemi - mitte ei kirjuta rohtu välja, vaid ka tervislikku eluviisi."

Londoni linnavalitsuse rahvatervise ja ennetuse osakonnas töötav Dr Taavi Tillmann rääkis Eesti Arstide Liidu aastakonverentsil sellest, mida süüa ja kuidas liikuda, et tagada hea elukvaliteet ka kõrges vanuses.

Liikumine tagab tervise

Oma tervise kindlustamise märksõnadeks on tema sõnul nii piisav liikumine, kui tervislik toit. "Neil, kes liiguvad päevas keskmiselt 20 minutit, on juba 20 % madalam suremusrisk, 40 minutit liikumine viib riski veel madalamale," märkis Dr Tillmann viidates 2015. aastal USA-s ja Rootsis läbi viidud rohkem kui 600 tuhande osalejaga uuringule. Optimaalne liikumisaeg päevas on Tillmanni sõnul lausa 2-3 tundi, kuid seda on tavainimesel raske saavutada.

Eesti keskmine jääb tema sõnul aga umbes poole tundi juurde. "Tippsportlasi on meil äärmiselt vähe ja ka täiesti liikumatuid," sõnas ta lisades, et ka väike samm selle poole, et liikuda rohkem, teeb tervisele väga suurt kasu. "Praegune riiklik soovitus on 20 minutit päevas, kuid riiklikud soovitajad siiski tunnistavad, et rohkem liikumisega suureneb ka kasulik mõju. On tore näha, et riiklikud soovitused on kooskõlas parima teadusega."

Vähene liikumine on Dr Tillmanni sõnul enneagsete surmade põhjustajana suitsetamise ja alkoholitarbimise järel kolmandal kohal.

Liikumismiinimumi saavutamiseks soovitab doktor aga näiteks jala tööl käia või mõned korrad nädalas trennis käia.

Arstilt trenni-retsept

Oma panuse saavad tema sõnul anda ka arstid ja poliitikud. "Autota tööle liikumise kultuuri edendamises on fookuses kõnniteede ja mootoivabade tänavate planeerimine," ütles ta.

"Londoni linnaplaneerimise amet teeb väga palju koostööd rahvaterviseametiga," märkis doktor. "Eesti rattateed jätavad aga veel soovida ning võivad alustavatele ratturitele lausa ohtlikud olla."

Dr Tillmanni sõnul peaks toetama ka ühistransporti ning kaaluda võiks ka automaksu kehtestamist, nagu seda on tehtud Londoni ja Pariisi südalinnades.

Trenni soodustamisel võiks olla oma roll ka perearstidel. "Perearst võiks kirjutada välja trenni-retsepti - see paberi üle andmine ja sellega kaasnev soodustus on Inglismaal olnud väga mõjuv," ütles ta. "Seda võiks kaasata ka Eesti tervishoiusüsteemis - mitte ei kirjuta rohtu välja vaid ka tervislikku eluviisi."

Palju juur-ja puuvilju, vähe soola

Tervislik toitumine on dr Tillmanni sõnul keerulisem, kui piisavalt liikumine. "Liikumist saab mõõta ühes dimensioonis, toitumine on aga keeruline," nentis ta.

"Taimede söömine, mitte taimetoitlus, on äärmiselt tervislik. Punkt," rõhutas Tillmann, kelle sõnul võiks 70 protsenti päeva toidust moodustada juur-,puu- ja kaunviljad ning pähklid ja seemned. "Juurviljad, mitte kartul ja bataat, on väga kasulikud. Neid peaks sööma vähemalt 360 grammi päevas. Puuvilju peaks sööma tervelt, mitte smuutina ja 250 grammi päevas."

Kord nädalas soovitab dr Tillmann süüa ka rasvast kala.

Sool e-ainetest ohtlikum

Viimasel ajal kirgi kütvast lisatud suhkrust peab ta aga ohtlikumaks lisatud soola. "Peidetud sool on kordades suurema laastava mõjuga, kui peidetud suhkur, eriti Eestis," nentis dr Tillmann, kelle sõnul võiks peidetud soola tarbimist vähendama poole võrra. "Tavaline sool on hullem, kui kardetud e-ained ja maitsetugevdajad." Ka tavalist suhkrut peab Tillmann ohtlikumaks ja kahjulikumaks kui suhkruasendajad.

Mahetoit võib tema sõnul olla küll väga kasulik keskkonnale, tervisele aga vahet pole, kas süüa mahetoitu või geneetiliseld modifitseeritud toitu.

"Näen väga palju väiteid, et mahetoit on tervislik, mind see ärritab, sest tegelikult sellel teemal uuringuid tehtud pole," märkis Tillmann.
Taimede liiga vähe söömine on Tillmanni sõnul Eestis enneaegsete surmade põhjustajana võrdeline lausa suitsetamisega. "Tervislik nädal on 50 protsenti taimetoitlane," märkis ta. "Liha ma ei vihka, aga juurvilju peab rohkem sööma."

Riik peaks maksustama

Tillmanni hinnangul peaks riik rahva tervisele kaasa aitama nii teavitustöö tegemisega, kui maksudega. "Ebatervislik toit võiks olla kallim kui tervislik toit. Väga tõhus on ka suhkrujoogimaks," sõnas ta. "Isiklikult arvan, et asi on pigem ajas, enne kui see maks uuesti siia jõuab, see on mustvalgelt nii kasulik."

Ka idee juur-ja puuviljad käibemaksust vabastada on dr Tillmanni sõnul igati tervitatav. Eeskuju maksupoliitikale võiks tema sõnul võtta näiteks Ungarilt ja Prantsusmaalt, kes maksustavad kõrgemalt näiteks suhkru-ja energiajooke, maiustusi, soolaseid snäkke ja kastmeid.

5 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...