"Koolis õpetata kõiksugu häid asju, aga me ei õpi ennast tundma ja me ei õpi oma stressi juhtima," rääkis Swedbanki personalijuht Ülle Matt. SOL Baltics personali- ja kvaliteedijuht ning PARE juhatuse liige Evely Gorobinski tõdes, et vaimse tervisega kimpus inimesel on suhteliselt raske siseneda tööturule.
“Vastupanuvõime tuleb aga aastatega,” ütles Matt aruteluõhtul “Nähtamatu hiiglane tööturul. Kas ja kuidas mõjutab vaimne tervis majandust?” “Kui noor tuleb töökeskkonda, on stress väga kerge tulema. Me peaksime juba põhikoolist alates rohkem tähelepanu pöörama sellele, kuidas õpetada lapsi ennast rohkem tundma, oma piire tunnetama.”
Kuidas oma tervist hoida, tuleb Mati sõnul tihti alles töökohal õpetada.
“Näeme, et kui inimene jõuab tööandaja juurde, hakkame paljuski tegelema selliste asjadega nagu terviseedendus, hakkame inimesi õpetama, kuidas oma tervist hoida,” tõdes Matt.
“Kui tööõnnetus on suhteliselt kiiresti ja kergesti fikseeritav, kus ja miks ta juhtus, siis stressi või depressiooni teke oleneb sotsiaalsetest, psühholoogilistest ja tervislikest teguritest,” rääkis LHV Groupi juhataja Madis Toomsalu. “Kui püüda öelda vaimse häirete tekke aega ja põhjust, siis sellele küsimusele nii lihtne vastata ei ole.”
Toomsalu sõnul samuti väga oluline inimese enda teadlikkus.
“Esimesele kohale ma paneksin inimese enda kogemuse,” ütles Toomsalu. “Kooli näide on väga hea, et keskkoolist tööle suunduv inimene oleks võimalikest sümptomeist teadlik. Kui sümptomeid ära tunda osatakse, ollakse nende vastu ka treenitud ja kaitstud. Tead ka vastutegureid nende vastu.”
Toomsalu sõnul on tähtsad tegurid nagu regulaarne toitumine, sportimine ja uni küll paljudele teada, kuid rakendamata.
“Paljud inimesed küll teavad, mis on õige, kuid millegipärast ei kasuta neid teadmisi,” ütles Toomsalu. “Vastutus peab jääma inimesel endale.”
“Külastades paar-kolm aastat tagasi soome tööministeeriumi, siis soomlased tõid välja selle, et haigestumise põhjusena on vaimne tervis teisel kohal,” rääkis SOL Baltics personali- ja kvaliteedijuht ning PARE juhatuse liig Evely Gorobinski. “Nende ennustus oli see, et see on kohe-kohe Soomes esikohale tõusmas.”
Gorobinski sõnul on vaimse tervisega kimpus inimesel suhteliselt raske siseneda tööturule.
“Raske sellepärast et neil on keeruline töökeskkonnas leida mõistmist ja aktsepteerimist,” ütles Gorobinski . “Arusaamine selle inimese probleemidest on keerulisem kui füüsilise erivajadusega inimese puhul.”
“Seos füüsilise ja vaimse tervise vahel on selgelt olemas,” rääkis TTÜ Töö- ja organisatsioonipsühholoogia õppekava juht PhD Liina Randmann. “Näiteks laste koolijõudlus esimestes ja teistes klassides on üsna paljuski selle taga, kas laps jaksab püsivalt paigal istuda ja tähele panna 45 minutit. Võib olla küll väga vaimselt võimekas, aga kui su keha ei talu istumist, mis on raske töö, siis ka su mälu ei tööta ja sa jääd oma eakaaslastest maha.”
Randmann toob näiteks 2015. a läbi viidud Eesti tööeluuuringu.
“22 % on tööpinge põhjustanud nii vaimset kui füüsilist kurnatust,” ütles Randmann. “16% neist ei võimalda need vaevused tööd teha. Need 16% seas on ilmselt selliseid, kes on ka töölt stressi tõttu ära tulnud. Iseenesest on see üsna suur protsent.”
Euroopa töötervise ja turvalisuse agentuur on 2014 a kogumikku kogunud eri riikides alates 2001- 2010 a tehtud uuringuid. Kogumik toob 2013. aasta trendina vaimse tervise probleemidest välja stressi, ärevuse ja depressiooni, mis näiteks ühendkuningriigis läheb ühe inimese kohta aastas maksma 1494 eurot.
“Ma olen tööstressi käsitlenud kui juhtimisviga,” ütles Randmann. “Tööstressi ja sealt tekkivate vaimeset häirete ärahoidmine on väga suures osas juhtide õlgadel.”
Randmann toob näiteks hiljutise uuringu, mille andmeil 62% inimesi soovis töökohta vahetada suhete tõttu juhiga.
“Üldine Eetsi juhtimiskvaliteet on kehv ja tekitab sedasorti pingeid, mis ei peaks olema,” mainis Randmann. “Oleme edule orienteeritud ühiskond ja seetõttu ka vaimsed häired on stigmatiseeritud.”
“Me peaksime juba põhikoolist alates rohkem tähelepanu pöörama sellele, kuidas õpetada lapsi ennast rohkem tundma, oma piire tunnetama,” rõhutas Matt. “Ja kuidas oma tervist hoida. Näeme, et kui inimene jõuab tööandaja juurde, hakkame paljuski tegelema selliste asjadega nagu terviseedendus, hakkame inimesi õpetama, kuidas oma tervist hoida.”
Ettevõtte tasandil tuleks jälgida senisest enam inimeste puhkusevõimalusi.
“Näiteks talvepuhkus, mida meie ettevõttes agaralt kasutatakse ja tervisepäevad,” mainis Matt. “Samuti hakkasime teisest haigepäevast haiguslehti kompenseerima ja inimesed hakkasid julgemalt haiguslehti võtma. Me kõik loeme oma sissetulekuid ja teinekord on kahju nö raha maha visata ja mõtled, et käidki haigest peast tööl. See on see koht, kus me nägime, et inimesed hakkasid oma tervist rohkem väärtustama.”
“Vaimne tervis võrdub toit, liikumine ja puhkus,” ütles Matt kokkuvõtvalt.
Saade on tervikuna kuulatav SIIT.
