GALERII!Kooli meditsiiniõed: suurimad probleemid on lühinägelikkus ja vastuseis vaktsineerimisele

Eesti koolilaste suurimaks probleemiks on lühinägelikkus, ülekaal, diabeet ning vastuseis vaktsineerimisele.

Pilt: Pixabay
Tervis Eesti

GALERII!Kooli meditsiiniõed: suurimad probleemid on lühinägelikkus ja vastuseis vaktsineerimisele

Vesta Reest

Eesti koolilaste suurimaks probleemiks on lühinägelikkus, ülekaal, diabeet ning vastuseis vaktsineerimisele.

Liigsed nutiseadmed tekitavad silmadele ülekoormust

Natalja Paseiko Arte Gümnaasiumist rääkis, et õpilane veedab suure osa oma ajast koolikeskkonnas ning lühinägelikkus on sageli esinev häire, mis saab alguse lapseeas. Liigse nutiseadmete lähedalt vaatamise tagajärjel tekib silmade ülekoormus. 

Kui tervisekontrollide käigus õpilaste silmi kontrollitakse, kaebavad lapsed sageli silmade kiiret väsimist, udust nägemist või peavalu. Kooliõde selgitab välja nutiseadmete kasutamise sageduse ja vajadusel nõustab õpilast.

Natalja Paseiko rääkis kooli tervisenõukogu koosolekul tervisekontrollide tulemustest ja sellest tulenevatest muredest. "Tegin ettepaneku piirata nutitelefonide kasutamist koolitundide ajal ning tervisenõukogu poolt tegime selle ettepaneku kooli juhtkonnale," rääkis Paseiko.

Alates 2018. aasta septembrist on Arte Gümnaasiumi õpilasreeglites järgmine punkt: koolis hoiab õpilane mobiiltelefoni ning heli- ja pildi salvestusvahendid väljalülitatuna oma kotis. Paseiko sõnul on see muudatus hästi mõjunud 1.-6. klassi lastele, kelle seas on mobiiltelefonide kasutamine tundide ajal tunduvalt vähenenud. "Loodan, et antud muudatus mõjub positiivsena laste tervisele," ütles Paseiko.

47images

Kooliõest diabeediõeks

Sirje Multram Püha Johannese koolist rääkis, et ta alustas 2012. aastal koos kahe oma kolleegiga koostööd MTÜ Eesti Laste ja Noorte Diabeediühinguga, et toetada 1. tüübi diabeeti põdevate laste toimetulekut haridusasutuses. Oma teekonda nimetab ta "kooliõest diabeediõeks". 

Selle seitsme aasta jooksul on ta läbi viinud koolitusi umbes sajas haridusasutuses, kokku umbes 1000 tundi. Tema sõnul on diabeeti põdeva lapse elu võrreldes tavalise lapse eluga väga keeruline. Multram tõi võrdluse, et laps elus püsiks, peab ta ühes kuus saama minimaalselt sadakond süsti.

Esimese tüübi diabeedi teeb keeruliseks see, et see on väga levinud haigus, millele ravi praktiliselt puudub. Multrami sõnul haigestuvad enamasti lapsed ja noored, aga ka täiskasvanud. 

2018. aasta lõpu seisuga, põdes Eestis I tüübi diabeeti 671 last ning umbes 4000 täiskasvanut. Et inimene diabeediga elada saaks, peab ta keskmiselt 5-8 korda päevas süstima oma organismi insuliini ning mõõtma veresuhkrut 4-12 korda päevas ning lugema iga söödud toidukorra süsivesikuid.

Diabeedi tõhus kontroll tagab tervete inimestega samaväärse eluea ning elukvaliteedi, kuid Multrami sõnul on vaid 40% Eesti lastest võimalus heaks diabeedi kontrolliks. Multrami sõnul on diabeedi tüsistuste ravi mitu korda kulukam kui õigel ajal tõhusat kontrolli harrastada. "Kümme aastat tagasi oli diabeedi tüsistusi, mis vajasid kulukat ravikulude kandmist, 47% täiskasvanud diabeedihaigetest," rääkis Multram. 

Multram lõpetas oma ülevaate positiivsel noodil: "Eesti kooliõed ei karda enam seda haigust, vaid me oleme valmis, et diabeedilapsi aidata. Meie kooliõdedena saame diabeedilapsi aidata iga päev," sõnas Multram.

Oleme targemad ja kogenumad!

Olga Sizõi, kes on Tallinna 32. keskkooli õde, rääkis inimese papilloomviirusest (HPV) ning selle ohtlikkusest ja vaktsineerimise vajadusest.

Ta tõdes, et 85-100% emakakaelavähkidest on põhjustatud HPV viiruse nakkusest 

„Eestis on emakakaelavähki haigestumus üks kõrgemaid Euroopas, igal aastal haigestub umbes 170-180 ja kaotab elu 65 naist,“ ütles ta. Tema sõnul on haigestumus endiselt kasvutrendis, suremuse näitajad ei vähene. 

Sizõi ütles, et kooliõed korraldavad infotunde erinevatele sihtgruppidele (tütarlapsed, lapsevanemad, kooli personal). „Edastati üle 10 000 selgitava infomaterjali, näidati videofilme ning kooliõed osalesid riiklikus meediakampaanias,“ jutustas Sizõi.

„2018. aastal lisati Eesti riiklikusse immuniseerimiskavasse tüdrukute vaktsineerimine HPV vastu ning valiti Gardasil 9 vaktsiin,“ ütles Sizõi. Ta täiendas, et vaktsineerimine toimub koolitervishoiutöötaja juures. 

Sizõi rääkis veel, et aastatel 2018-2019 tehakse 12–14-aastastele tüdrukutele emakakaelavähki ennetav vaktsineerimine, sest enne papilloomiviirusesse nakatumist (st enne suguelu alustamist) on vaktsineerimine kõige tõhusam. 

Alates 1. jaanuarist 2020 vaktsineeritakse immuniseerimiskava raames vaid 12-aastasi tütarlapsi. 

Sizõi võttis kokku märksõnad tänavuseks ja järgmiseks aastaks: teavitus- ja nõustamistegevuse jätkumine, 12-14-aastaste tütarlaste HPV vaktsineerimine, järjepidev vaktsineerimisprotsessi monitooring ja tulemuste hindamine.

"Oleme targemad, kogenumad ning toetume ainult faktidele. Lükkame ümber müüdid ja räägime vaktsiinidest erapooletult. Kuulame ja anname aega (ümber)mõtlemiseks," rääkis Sizõi.

Laadimine...Laadimine...