GERLI LIIVET: Insult on kiire ja ebatervisliku elustiili haigus

Üha nooremaid inimesi kimbutav insult on Eesti Õdede Liidu asepresidendi Gerli Liiveti sõnul suures osas elustiilihaigus. "Insult on väga äkilise algusega. Kui inimene vaatab televiisorit, loeb raamatut, räägib sõpradega ja äkki hakkab väga-väga tugev peavalu, siis peaks kindlasti sellele tähelepanu pöörama, mitte mõtlema, et küll läheb mööda."

Pilt: Scanpix

GERLI LIIVET: Insult on kiire ja ebatervisliku elustiili haigus (1)

Ott Rammo

Üha nooremaid inimesi kimbutav insult on Eesti Õdede Liidu asepresidendi Gerli Liiveti sõnul suures osas elustiilihaigus. "Insult on väga äkilise algusega. Kui inimene vaatab televiisorit, loeb raamatut, räägib sõpradega ja äkki hakkab väga-väga tugev peavalu, siis peaks kindlasti sellele tähelepanu pöörama, mitte mõtlema, et küll läheb mööda."

Eesti Õdede Liidu asepresident Gerli Liivet selgitas,et insult on neuroloogiline haigus, mis kahjustab aju. "Ajju tekib tromb ehk vereklomp või lõhkeb mõni veresoon. Selle tulemusena tekib verejooks ajukudedesse või erinevatesse piirkondadesse. See ongi tegelikult selle haiguse olemus, sest kui aju teatud osas verevarustus on häiritud, takistatud, siis see põhjustab liikumishäireid, mäluhäireid, rääkimishäireid ja kõnehäireid," loetles ta.

Insult on Liiveti sõnul suures osas elustiili haigus. "Inimesed nii Eestis kui ka terves maailma on muutunud järjest ebatervislikumaks, kuna meile on kättesaadavad nii rasvased kui ka liigse suhkruga rikastatud toidud, me joome alkoholi palju, me suitsetame, tarvitame narkootikume, siis see kõik loob tegelikult hea pinnase sellele, et meie veresooned ja tervis saab kahjustada ning see kutsubki ühel hetkel, kui kõik need n-ö kahjustused on piisavalt suured, esile insuldi," nentis ta.  Insuldiriski suurendavad tema sõnul ka tänapäeva epideemiaks muutunud ülekaalulisusega kaasnevad diabeet ja hüpertoonia.

Insult võib Liiveti sõnul  kõrvalseisjatele väljenduda nii segase jutu kui ka näo moondumisega. "Naeratamise pealt on väga selgelt näha, et kas ta lamenenud suunurk tõuseb ülespoole või mitte. Ja siis on vaja kohe kutsuda kiirabi," rääkis Liivet. "Üldiselt insult on väga äkilise algusega. Kui inimene vaatab televiisorit, loeb raamatut, räägib sõpradega ja äkki hakkab väga-väga tugev peavalu, siis peaks kindlasti sellele tähelepanu pöörama, mitte mõtlema, et küll läheb mööda."

 

Insuldi riskirühma kuuluvad Liiveti sõnul eelkõige ülekaalulised ja eakad, kuid üha enam on hakanud haigestuma ka noored. "Peab tõdema, et ka sellel haigusel on n-ö noorenev tendents. Üha enam räägitakse 30-40ndates aastates inimeste insultidest," nentis ta.

Eesti suurhaiglates on Liiveti sõnul insuldiravi igati tasemel. "Õed ja arstid suhtuvad sellesse haigusesse üha tõsisemalt," ütles ta, lisades, et ka taastusravivõimalused on kõigile kättesaadavad.  "Aga kindlasti on reegel see, et mida kiiremini saabub abi, seda väiksemad on haiguse kahjustused."

Liivet paneb lugejatele südamele, et insuldi ennetamiseks saab igaüks ise palju ära teha. "Inimesed võiksidki silmas pidada seda, et teha vähemalt 30 minutit kas või kiirkõndi näiteks iga päev, et natukene pulsisagedus tõuseks. Kõrgenenud pulsisagedus mõjub veresooni toniseerivalt," märkis ta. Ka toidulaud aitab inimese tervena hoida. "Siis eelistada valget liha ja kala, kuigi me sööme eelkõige punast liha. Puu- ja juurvilju tuleks ka rohkem süüa. Magusaid toite võiks vältida."

"Ja kui on inimene juba üle 40 aasta vana, siis võiks ta paari aasta tagant ikkagi käia oma pereõe, perearsti juures ja saada ülevaade oma tervislikust seisundist," lisas ta.

Üldpildis ei ole eestlaste tervis Liiveti sõnul kõige hullem. "Aga loomulikult me ei ole ka kõige paremad," lõpetas ta.

1 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...