Haridusteadlane: õpetaja läbipõlemine haavab ka laste õppeedukust

Tihtipeale kiputakse vaimse heaolu teemadel rääkima õpilastest, aga on oluline pöörata tähelepanu ka õpetajatele, tõdes Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi nooremteadur Liina Adov. "See, kuidas õpetaja end tunneb, mõjutab ka õpilasi," sõnas Adov. "Kui õpetajal on läbipõlemismärgid, ei tööta ta ka hästi klassis ja lapsed ei õpi nii hästi, kui muidu õpiksid."

Pilt: Scanpix/ Illustreeriv pilt
Tervis Haridus

Haridusteadlane: õpetaja läbipõlemine haavab ka laste õppeedukust

Merje Aus

Tihtipeale kiputakse vaimse heaolu teemadel rääkima õpilastest, aga on oluline pöörata tähelepanu ka õpetajatele, tõdes Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi nooremteadur Liina Adov. "See, kuidas õpetaja end tunneb, mõjutab ka õpilasi," sõnas Adov. "Kui õpetajal on läbipõlemismärgid, ei tööta ta ka hästi klassis ja lapsed ei õpi nii hästi, kui muidu õpiksid."

Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi nooremteadur Liina Adov, kes tegi uurimistöö "Õpetajate tervis läbi faktide – mida me oleme teada saanud läbi uuringu Eesti õpetajate seas?", rääkis vaimse tervise konverentsil "Harjumaa tervisekonverents 2018", et tihtipeale kiputakse vaimse heaolu teemadel rääkima õpilastest, aga on oluline pöörata tähelepanu ka õpetajatele.

"See, kuidas õpetaja end tunneb, mõjutab ka õpilasi," selgitas ta. "Kui õpetajal on läbipõlemismärgid, ei tööta ta ka hästi klassis ja lapsed ei õpi nii hästi kui muidu õpiksid."

Õpetajatel on oluline osa lapse kasvatamisel

Kui oluline roll on õpetajatel õpilaste elus? Adov tõi välja ühe uurimistöös osalenud õpetaja tsitaadi: "Õpetaja on nagu taim, kes toidab, kaitseb ja õpetab seemneid seni, kuni nad on valmis iseseisvaks taimeks kasvama."

Adov nentis, et tihtipeale kiputakse unustama, et õpetajate töö on väga mitmekülgne ning nad on stressi ja läbipõlemise riskigrupis. Stressoreid leiab õpetajaametis mitmeid – näiteks liiga suured klassid, suur töökoormus ja nii edasi. Eriti suurt stressi kogevad õpetajad enda sõnul maikuus, kui kooliaasta hakkab läbi saama.

Mujal maailmas tehtud uuringutes on välja toodud, et 19% õpetajatest on märgata depressiooni sümptomeid. Keskmiselt on depressiooni sümptomeid 10% inimestest, seega võib öelda, et õpetajad vajavad tuge ning abi, et seda tööd hästi teha.

"Enamasti on just stress see, mis hakkab väsitama ja mõjutab meeleolu," rääkis Adov. "Stressi on elus küll alati, aga tähtis on, kuidas stressiga toime tuleme."

Toetus aitab stressi vastu

Uuring näitas, et suurt kasu võiks tuua eesmärgipärased kokkusaamised, kus õpetajad saavad kokku ja mõtlevad, kuidas olukorda parandada. "Mitte, et saame kohviruumis kokku ja räägime juttu," räägib Adov. "Vaid tuleme eesmärgipäraselt kokku, et oleks toetav õhkkond."

Õpetajad kipuvad tööelu eraelust ettepoole panema. "Tihtipeale õpetajad ütlevad, et pole aega, kalender on täis," sõnas Adov. "Mõnikord tundub, et söömine ja magamine on aja raiskamine, aga seda on oluline teha, et jõuaksime hiljem teha tööd ja olla olemas."

Märkame õpetajaid

Nii nagu on tähtis õpilaste heaolu koolis, on oluline ka, et õpetaja tunneks end klassi ees hästi, see viib parimale koostööle, kinnitas Adov ja tsiteeris üht õpetajat: "Õpetaja on nagu taim, aga kui teda piisavalt ei toideta ja temast ei hoolita, siis ta närbub." "Märkame õpetajaid!" kutsus Adov inimesi üles.

 

Laadimine...Laadimine...