Inimesed tõttavad eriolukorra ajal lagunenud hambaid tohterdama

Plaaniline hambaravi taastus mais, kuid ravi oli patsiendile esialgu kallim, kuna tasuda tuli ka hambaarsti ja -õe kohustusliku kaitsevarustuse eest. 

Pilt: Albert Truuväärt

Inimesed tõttavad eriolukorra ajal lagunenud hambaid tohterdama

Enn Tosso

"Tung hambaravi järele on hetkel pigem suur ja vastuvõtud täituvad kiiresti," sõnas Eesti suurima hambakliinikute grupi Unimed kommunikatsioonijuht Birgit Rootsi.

Pealinn uuris, mis on toimumas plaanilises hambaravis, mis taastus peale eriolukorra lõppu. Selgub, et inimesed tõttavad oma poolelijäänud ravi jätkama. Rootsi tunnistas, et vajadus peale eriolukorra lõppu hammaste ravi järele on tublisti kasvanud. Protseduuride ja klientuuri osas ei saanud ta mingeid erilisi muutusi välja tuua - patsiendid on igast vanusest ja soost ning nende vajadustest sõltuvad ka protseduurid. "Hindu meie kliinikutes koroona tõttu tõstetud ei ole. Arsti juurde minemisega kriisi hirmus kiirustama ei pea, kuid regulaarsesse kontrolli tasub korra poolaastas kindlasti tulla," sõnas ta, "seda juba ainuüksi seetõttu, et regulaarne kontroll aitab ennetada tõsisemaid probleeme."

Iluprotseduuride populaarsus on vähenenud

Sakala Hambaravi juhatuse liige Hendrik Kiige sõnas, et suures plaanis pole peale eriolukorra lõppu palju muutunud, patsientide osakaal on jäänud muutumatuks. "Vähem lastakse teha hammaste soodapuhastust ja valgendamist ehk hammaste spa-protseduure," märkis ta. Kiige pani südamele, et hambaid tuleks kontrollida iga üheksa kuu tagant ning vajadusel ikka ravida, mitte protseduuri edasi lükata.

Telliskivi Hambakliiniku hambaarst Ly Lauring märkis, et erilist muutust ei teenuste, hambaravi hindade, ravijärjekordade, patsientide vanuse või soo osas ei ole täheldanud. "Kiirustada võiks ikka nende probleemidega, mis juba olemas on ja mitte ainult uue võimaliku koroonalaine pärast," sõnas ta.

Eesti Hambaarstide Liidu juht Piret Väli märkis, et patsiendid, kes jäid vahepealsel eriolukorra perioodil ootele, tuleb nüüd ära ravida – lisaks neile, kes soovivad raviga nüüd alustada. Raviprotseduurid ei erine tema sõnul tavaolukorrast, samuti pole patsientide struktuuris muutusi täheldada. "Suurenenud nõudlus ei ole hindu tõstnud. Patsiendid, kes vajavad ravi, kindlasti ootama ei pea ja hambaravi jätkub endisel viisil. Kui kehtestatakse uuesti eriolukord siis võib lisanduda isikukaitsevahendite tasu vastavalt Terviseameti poolt antud juhistele patsientide ravis," sõnas ta.

Eriolukorra lõpus lisandus hambaravile 40 eurot

Plaaniline hambaravi taastus mais, kuid ravi oli patsiendile esialgu kallim, kuna tasuda tuli ka hambaarsti ja -õe kohustusliku kaitsevarustuse eest. See tähendas kuni 40 euro suurust lisakulu.

Eriolukorra lõpus saatis õiguskantsler Ülle Madise sotsiaalminister Tanel Kiigele kirja, milles teatas, et terviseamet on ületanud oma volitusi, peatades eriolukorra ajaks hambaarstide ja erakliinikutes eriarstide juures plaaniliste haigete ravi.

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud tervishoiu valmisoleku tasemetest lähtuvalt ei ole terviseametil volitust anda hambaarstidele ja eratervishoiuasutustes töötavatele eriarstidele korraldusi tegevuse ümberkorraldamiseks selliselt, et neil tuleb lõpetada plaanilise abi osutamine. Selline pädevus olnuks seaduse järgi sotsiaalministril, kes võib kehtestada ajutised tervishoiuteenuste kvaliteedi ja kättesaadavuse piirangud ning tavapärasest erinevad ajutised nõuded.

Seni ei ole minister seoses eriarstiabiga tervishoiuteenuste kättesaadavuse piiranguid ega tervishoiuteenuste osutamise tavapärasest erinevad ajutisi nõudeid kehtestanud.

Laadimine...Laadimine...