KADRI SUIJA: Teisele vastuvõtule tuleb vaid pool alkoholiprobleemiga patsientidest

"Keskmise perearstide patsientide hulgas on umbes 15 protseni alkoholi liigtarvitajad ja 5 protsenti selliseid, kellel alkoholi liigtarvitamine on põhjustanud juba ka ärevushäireid," tõdes perearst Kadri Suija, kelle sõnul on ravi tulemuslikkuse osas oluline, et selline patsient on ka ise valmis koostööks. Uuring näitab, et teisele vastuvõtule tuleb tagasi vaid pool patsientidest, kolmandale vaid kolmandik. 

Pilt: Scanpix

KADRI SUIJA: Teisele vastuvõtule tuleb vaid pool alkoholiprobleemiga patsientidest

Ain Alvela

"Keskmise perearstide patsientide hulgas on umbes 15 protseni alkoholi liigtarvitajad ja 5 protsenti selliseid, kellel alkoholi liigtarvitamine on põhjustanud juba ka ärevushäireid," tõdes perearst Kadri Suija, kelle sõnul on ravi tulemuslikkuse osas oluline, et selline patsient on ka ise valmis koostööks. Uuring näitab, et teisele vastuvõtule tuleb tagasi vaid pool patsientidest, kolmandale vaid kolmandik. 

Täna Tallinnas toimuval alkoholisõltlaste ja depressioonihaigete ehk kaksikdiagnoosiga patsientide ravi käsitleval konverentsil märkis perearst Kadri Suija, et kuigi esmase ravi korraldab sellistel puhkudel perearst, on väga oluline roll ravi tulemuslikkuse tagamisel perearsti ja teiste spetsialistide koostööl.

Programmi "Kainem ja tervem Eesti" raames toimunud konverentsil märkis Taru Ülikooli Peremenditsiini ja rahvatervishoiu instituudi dotsent, Kadri Suija, kes on ka praktiseeriv perearst, et esmase meditsiinilise otsuse teeb nagu kõikide terviseprobleemide puhul, nii ka kaksikdiagnoosi puhul ikkagi perearst. Samas peab raviprotsessi kaasama ka teisi spetsialiste, sest perearsti nõust ja jõust jääb üksina väheseks.

Keskmise perearstide patsientide hulgas on umbes 15 protseni alkoholi liigtarvitajad ja 5 protsenti selliseid, kellel alkoholi liigtarvitamine on põhjustanud juba ka ärevushäireid.

"Meie jaoks on võtmeküsimus see, kuidas ära tunda, et patsiendil võivad olla alkoholiprobleemid, sest enamik meie patsiente ju pole alkoholisõltuvuses," tunnistas Suija. "Esimene n.ö töövahend on vestlus, sest otse alkoholi tarvitamis tunnistada ei taheta ja sageli ka ei osata. Variant on teha audit ehk test alkoholitarvitamise hindamiseks. Kui auditi skoor näitab näiteks tervist ohustavat alkoholi tarvitamist, siis on juba ka põhjust edasi uurida."

Aidata saab perearst sellist patsienti eelkõige patsiendile eneseabivõtete tutvustamisega, igal moel toetamisega, patsiendi võib suunata psühholoogi või psühhiaatri vastuvõtule, loomulikult saab määrata ka antidepressantide kuuri. Olgu nii või teisti, selline ravi on Suija kinnitusel siiski pikaajaline, ega piirdu pelgalt retsepti väljakirjutamisega.

"Perearstide seas läbi viidud küsitlusest järeldub, et kõige suuremaks mureks arstide seas on alkoholisõltuvuses oleva patsiendi äratundmine," rääkis Suija.

Kui arst määrab antidepressantide kuuri, siis tuleb alati arvestada selle kõrvalmõjudega, sest suure tõenäosusega need tekivad ja ka nendega peab tegelema. Psühhiaatri konsultatsioonidele on pikad järjekorrad. Igatahes on selge, et tõhus ravi peab olema järjepidev.

Loomulikult on ravi tulemuslikkuse osas oluline, et selline patsient on ka ise valmis koostööks. Uuring näitab, et teisele vastuvõtule tuleb tagasi vaid pool patsientidest, kolmandale vaid kolmandik. 

Laadimine...Laadimine...