KANEPIST VABAKS VÕI VANGIKONGI: Sõltlased saavad nõustamisele minnes võimaluse end hävingust päästa

"Praegu turul leiduv kanep on palju kangem kraam, kui see oli hipide kõrgajal," nendib psühholoog Anna Kaisa Oidermaa, kelle sõnul võib kanep muuta lausa aju struktuuri. Juba ligi aasta töötab Tallinnas programm, kuhu saadetakse kanepitarvitajatest õigusrikkujaid.

Pilt: Scanpix

KANEPIST VABAKS VÕI VANGIKONGI: Sõltlased saavad nõustamisele minnes võimaluse end hävingust päästa (10)

Meelis Piller

"Praegu turul leiduv kanep on palju kangem kraam, kui see oli hipide kõrgajal," nendib psühholoog Anna Kaisa Oidermaa, kelle sõnul võib kanep muuta lausa aju struktuuri. Juba ligi aasta töötab Tallinnas programm, kuhu saadetakse kanepitarvitajatest õigusrikkujaid.

Oidermaa aitab kanepitarvitajatel sõltuvusest vabaneda TAI programmi "Valik" raames. Kliendid on nooremapoolsed, aga eluvaldkonnad, haridustasemed jm ulatuvad seinast seina.


Tüüpilisimad abivajajad on näiteks 4-5 aastat kanepit tarvitanud noormehed, kes on ühel hetkel hakanud aru saama, et kanep on võtnud kontrolli kogu elu üle. "Suitsetatakse iga päev paar grammi, mis rahalises väärtuses teeb 40-50 eurot päevas,"  lisab Tervise Arengu Instituudi ehk TAI narkomaania ja nakkushaiguste ennetamise keskuse juhataja Aljona Kurbatova.

"Lisaks kanepile tarvitatakse märkimisväärses koguses alkoholi. Mitmed abivajajad on püüdnud suitsetamisest korduvalt iseseisvalt loobuda, kuid siiani tulutult. Mitmed teenivad raha juhutöödega ning panevadki kogu päeval teenitud raha kanepi alla. Paljud sellised abivajajad elavad koos vanematega. Vajadus abi otsida tekib mõnel juhul tülist elukaaslasega, mis viib enamasti lahkuminekuni."


Tempel ajju igaveseks


Iseseisvalt abi otsijad abi ka saavad, nii mitmedki programmis osalised on paari nõustamise järel kanepisuitsetamist vähendanud poole võrra või rohkem, mõned on loobunud täielikult alkoholist. "On tulnud ette ka selliseid edulugusid, kus seni juhutöid teinud inimene on suutnud end täielikult kokku võtta ning palgalisele tööle minna, mõni on teinud läbi isegi täieliku imidžimuutuse," kirjeldab Oidermaa.

Teine klassikalisem klienditüüp on kanepit tarvitanud juba kümme või enam aastat. Selline tarvitaja elab samuti koos vanemate või vendade-õdedega, kellega tekivad kodus suitsetamise pärast suured konfliktid. Osa selliseid abivajajaid on saanud infot  programmi kohta oma vanematelt või lähedastelt. Programm on andnud neile võimaluse esmakordselt oma probleemist avameelselt rääkida.


Praeguseks on kanepisõltlaste programmist abi saamas käinud umbes 50 inimest, kuigi oleks võinud nõustada ka rohkemaid. "Aga tundub, et kas ei pea inimesed kanepit piisavalt probleemiks või pole info veel piisavalt levinud," räägib Oidermaa. "Algselt oli plaanis nõustada vähemalt 200 inimest."


Et kanep on aga suur risk tervisele ja pole üldsegi ohutu aine, seda teab psühholoog omast käest. Oidermaa, kes on ka ise töötanud psühhiaatriahaiglas, räägib, et kanep võib osal inimestel vallandada psühhootilise häire. "Psühhoos või kroonilisel kujul skisofreenia on väga raske haigus," selgitab Oidermaa, miks ei saa kanepit kuidagi "süütuks" aineks pidada.


Praegu turul liikuva kanepi peamise psühhoaktiivse komponendi THC ehk tetrahüdrokannabinooli tase on Oidermaa sõnul kõvasti kõrgem kui see oli 1960ndatel hipide kõrgajal, kui arvati, et see on lihtsalt tore looduslik taimeke. "Väga levinud on ka sünteetiline kanep ja seal pole midagi looduslikku," mainib Oidermaa.


Ja ka näiteks ravikanep, mida justkui propageeritakse, ei ole üldse mõeldud mõnuks, selle eesmärk on hoopis mõjutada väikeaju, et aidata vähendada spastilisust ja pingesolekut.


Kanep võib Oidermaa sõnul muuta koguni aju struktuuri: "See võib muuta inimese aju nii, et ta ei saa ennast üldse enam ilma kanepita käima. Kanepi tarvitamine võib aju sellisel viisil muuta, et seda on väga raske taastada isegi siis, kui tarvitamine lõpetada."


Nõustamisele mineja jääb karistuseta


Need kanepitarvitajad, kes on nõus politsei, kohtu või prokuratuuri suunamisel minema psühholoogilisele nõustamisele, pääsevad esialgu karistusest. "Kui me tuvastame, et inimene on näiteks kanepit tarvitanud, siis me vestleme temaga," selgitab Põhja prefektuuri teabebüroo politseikapten Kristel-Liis Kaunismaa.

"Kui ta annab nõusoleku, et osaleb programmis, siis me ei karista teda. Ja see peab olema inimese enda soov, muidu ei tule midagi välja. On oluline, et inimene osaleks programmis vabatahtlikult ja näeks eelkõige ise nõustamises võimalust abi saada. Rahatrahv või vangistus ei aita leida kuritarvitamise põhjuseid, ega sõltuvust ravida. Seetõttu on taoliste programmide olemasolu väga oluline."


Oidermaa sõnul tehakse inimesele eelnevalt test ning arutatakse võimalikke samme elu muutmiseks. "Kuidas öelda "ei", kui sõbrad kasutavad edasi; mida ma saan teha, et ennast elus mõnusalt tunda; kuidas saada väikese kurbusega hakkama," kirjeldab Oidermaa töö köögipoolt.


Kaunismaa lisab, et politsei on ääretult tänulik igasuguste sedalaadi programmide eest. "Muidugi peab inimene oma teost ja teo tagajärjest aru saama," mainib ta.


Aina nooremad tarbijad


Politseiniku sõnul ei ole Eestis seni olnud konkreetselt kanepitarvitajale mõeldud abi. "Me peame neid inimesi kuidagi aitama," ütleb Kaunismaa. "Narkotarbimine on suur probleem. Narkotarbijad on järjest nooremad, suur on süstijate osakaal."


Kurbatova sõnul tarvitatakse kõige rohkem narkootilisi aineid 18-34-aastaste vanuserühmas.


15-16-aastaste noorte seas 1990ndate algusest iga nelja aasta tagant läbi viidav uuring on järjekindlalt näidanud tõusu – üle kolmandiku kõikidest 15-16-aastastest koolinoortest on elu jooksul proovinud mõnda narkootilist ainet.


"Viimase kahekümne aasta sees on see olnud tõusuteel," mainib  Kurbatova. "Peamine aine, mida tarvitatakse, on kanep."


Ka prokuratuur on võtnud suuna püüda inimesi eelkõige aidata, mitte karistada. "See on inimese vaba valik – talle antakse valida, kas ta läheb programmi või soovib saada kriminaalkorras karistatud," räägib Põhja ringkonnaprokuratuuri alaealiste ja lähisuhtevägivalla kuritegude osakonna konsultant Jana Laht. "Sellega me saame motiveerida varem karistamata inimesi."


Prokuratuur on politseist järgmine samm. Sinna saadetakse inimesed kriminaalmenetluse raames, näiteks need, kes on sooritanud vargusi, isikuvastaseid kuritegusid jms. "Meie vaatame, mille tagajärjel on see kõik juhtunud," selgitab Laht. "Kui vargus on toimunud eesmärgiga saada raha näiteks kanepi või mõne muu narkootikumi ostmiseks, siis ei ole alati kõige parem lahendus varguse eest karistamine.

Prokuratuur vaatab sellistes olukordades alati, et ehk oleks kasulikum motiveerida kuriteo toime pannud inimest tegelema sellega, kust kõik alguse sai ehk siis näiteks narkootiliste ainete tarbimine, alkoholi tarbimine, tubakas."


Prokuratuuris üritatakse süvitsi välja selgitada, milles on probleem, miks see kõik toimub. Suurim probleem on Lahe sõnul sotsiaalsete oskuste puudumine.


Saab valida sobiva kohustuse


Karistusseadustikus on juba aasta aega paragrahv, mis võimaldab kohtul kohaldada teost arusaamiseks eri mõjutusvahendeid. Lisaks hoiatusele, kahju hüvitamisele, kuriteo heastamisele, lepitusele, sotsiaalprogrammiga liitumisele lubab üks punkt ka isikul endal valida omale vabatahtlikult mõni asjakohane ja sobiv kohustus. "Kui inimene on oma teost aru saanud, ei näe me põhjust, miks peaksime teda karistama," räägib Laht. "Kui me selgitame välja, mis on tema vajadused, ja see ei ole justkui sotsiaalprogrammi vajadus, tarvis oleks teiste koostööpartnerite sekkumist, näiteks inimene ei tea, kust endale tööd otsida, inimene ei tea, mis ta tahab üldse tulevikus teha."


Inimene on omandanud üheksa klassi haridust, tal on palju vaba aega, õppekohustust ei ole, ta on seitseteist – selline sihtrühm, kes justkui ei sobiks mitte kuhugi. Sellistel juhtudel kasutab prokuratuur koostööpartnereid, kes suunavad ja annavad juhuseid. "Rajaleidjad, töötukassad, kohalikud noorsoopolitseinikud, kohalikud omavalitsused," loetleb Laht. "Me vaatame ikka iga inimest eraldi, et mis tal on vaja."


Tallinnas on ka mobiilsed noorsootöötajad, kelle tegevusest on prokuratuur Lahe sõnul suures vaimustuses. Pole enam ka keeleprobleemi, sest on koostööpartnereid, kes oskavad vene keelt. Varem oli sellega keerulisem, sest sotsiaaltöö käis ainult riigikeeles.
Kui inimene on koostöövõimeline ja tuleb programmidega kaasa, siis kriminaalmenetlus lõpetatakse. "Kui ta on varem  kriminaalkorras karistamata, siis see ei lähe karistusregistrisse, ehk siis noorel on võimalik jätkata oma teekonda puhta lehena," selgitab Laht.


Kanepi vastutustundetu ülistamine


Levinud on ka eri kesknärvisüsteemi stimuleerivad ained, millest tuntuimad on Exstasy ja amfetamiin. Positiivse uudisena räägib Kurbatova, et enim surmi kaasa toonud süstitava aine fentanüüli kättesaadavus on tänu politsei heale tööle langenud ning vähenenud on ka surmajuhtumid.


Kurbatova sõnul ei tohiks varjata, et peres on kanepisõltlane, vaid sellega tuleb tegeleda ja püüda abi leida.


Sõltuvust ei ole Kurbatova sõnul aga alati lihtne ära tunda. "Kanepi puhul toimub tee sõltuvusele pika aja jooksul," selgitab Kurbatova. "Eri ainete puhul on see aeg erinev."


Kurbatova sõnul on praegu ühiskonnas vähe märkamist. Inimene peaks pöörama tähelepanu sellele, kui keegi hakkab teistmoodi käituma. "Võib-olla pole põhjuseks sõltuvus, vaid midagi muud, kuid me vähemalt suudame aru saada ja aidata," selgitab Kurbatova. "Ja kui tegemist ongi sõltuvusega, siis on võimalik abi otsida."


Paraku ei tea paljud noored ja täiskasvanud üldse, mis on kanepi tarvitamise riskid. "Meid teeb murelikuks, kui väga mõned inimesed ülistavad kanepit, unustades ära, et vastutustundetu tarvitamisega kaasnevad väga tõsised probleemid nii endale kui lähedastele."
Kanepil on Kurbatova sõnul omadus tuua välja psüühikahäireid, millele inimesel on soodumus. "See, et inimene on proovinud, ei tähenda, et ta jääb seda regulaarselt tarvitama," lisab Kurbatova. "Kuid osa neist jääb tarvitama."


Põhja prefektuuri teabebüroo politseikapten Kristel-Liis Kaunismaa sõnul tuleb erinevalt aidata neid inimesi, kes pole igapävatarbijad, ja neid, kes on juba väga sügavalt tarbijad. "Tarbivad näiteks erinevaid aineid läbisegi, sealhulgas rahusteid," nendib Kaunismaa, kelle sõnul on jutt uimastite legaliseerimisest väga ohtlik.

"See, mida meie oma töös näeme igapäevaselt, ei anna kuidagi lootust sellele, et me peaksime väga rasket sõltuvust tekitavad ained andma vabale turule. Täna me suudame riiklikult kontrollida kogu seda temaatikat ja nende inimestega tegeleda. Ei ole ühtegi head näidet ka nendest riikidest, kus kanepipoliitika on veidi leebem. Ma väga loodan, et meil mitte iialgi selliseid otsuseid ei tehta."

 

 

 

Nõu ja abi kanepist loobujale


• TAI rahastatud programm "Valik" pakub lühinõustamist kõigile vabatahtlikult abi otsivatele või politsei, prokuratuuri ja kohtu nõustamisele suunatud kanepitarvitajatele.


• Programmiga on oodatud liituma kõik, kes tunnevad, et vajaksid kanepitarvitamise vähendamisel või sellest loobumisel abi. Programm on vabatahtlik ja tasuta.


• Programmi esimesel nõustamisel tuleb teha test, et hinnata kanepi tarvitamist. Programm koosneb tavaliselt kuuest nõustamissessioonist. Kui nõustamise käigus tekib kahtlus, et klient kuritarvitab kanepit või et tal võib olla sõltuvus, suunatakse ta edasi ravile.


• Projektiga alustati möödunud aasta aprillis Tallinnas ja Harjumaal ning sellega on plaanis laieneda. Möödunud aasta juunis lansseeriti ka eraldi tugiisiku teenus Sütik, mis on suunatud pikaajaliste ja probleemsete narkootiliste ainete tarvitajate aitamiseks.


• Lisainfo: www.narko.ee/siit-saad-abi/noustamisprogramm-kanepitarvitajatele/


• Narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest karistatakse trahviga kuni 2400 eurot või arestiga. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

10 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...