Dr Margus Viigimaa sõnul on üheks südamehaiguste suurimaks riskiteguriks vähene liikumine, mistõttu toimub terve aprillikuu vältel üle Eesti erinevaid liikumisüritusi. "Alati ei pea aga spordiklubisse minema. Pargis jalutamine või kepikõnni tegemine ei maksa midagi," märkis kardioloog.

Südamenädalat tähistatakse Eestis juba alates 1993. aastast, sellel aastal on südametervisele pühendatud aga terve kuu. Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse ülemarst-teadusjuht ning TTÜ professor Margus Viigimaa sõnul on üheks südamehaiguste suurimaks riskiteguriks vähene liikumine, mistõttu toimub terve aprillikuu vältel üle Eesti erinevaid liikumisüritusi.

“Meil on alati südamenädal olnud aprillis, aga ta südamekuu, kuna erinevates maakondades toimuvaid käimise ja spordiüritusi on niivõrd palju, siis tehti ettepanek pühendada südametervisele terve kuu, siis mahuvad need kõik ära. Eesmärgiks võiks olla aprillikuu jooksul tavalisest kaks korda rohkem liikuda,” rääkis kardioloog ning avaldas lootust, et ka edaspidi jätkub südamekuu traditsioon.

Dr Viigimaa tõi välja uuringu, millest ilmnes, et Eesti elanike liikumisaktiivsus on võrreldav pigem Lõuna-Euroopa riikidega. “Lõuna-Euroopas on kliima soe ja seal inimesed traditsiooniliselt liiguvadki vähem. Põhja-Euroopas – Soomes, Rootsis, Taanis, on liikumine tunduvalt populaarsem.”

Liikumisharjumuse tekitamiseks ei ole kunagi liiga hilja ning sellega kaasnevad isegi kõrges vanuses väga mitmed positiivsed tervisemõjud. “Paraneb liikuvus, jõudlus, tasakaal ja ka aeroobne võimekus,” märkis dr Viigimaa. Kardioloog kiitis ka aktiivseid daame, kes vesiaeroobikat ja muud võimlemist harrastavad, kuna need on tõhusad treeningud, mis on liigeste vastu õrnad.

Kuigi kardioloogi sõnul on väga meeldiv, et spordiklubisid tekib üha juurde, on need paraku kallid. “Alati ei pea aga spordiklubisse minema. Pargis jalutamine või kepikõnni tegemine ei maksa midagi.”

Vähese liikuvusega kaasneb paraku ka vööümbermõõdu tõus, mis on samuti üheks südameveresoonkonna haiguste põhjustaja. “Vööümbermõõt on palju tundlikum riskimääraja kui kehamassiindeks, kuna ta näitab rasva, mis on siseelundite ümber ja tekitab lupjumist, suurendab trombiohtu ja erinevate südamehaiguste riske,” rääkis dr Viigimaa. Vööümbermõõdu ülemine piir on naistel 88 cm, meestel 102 cm.

Lisaks südamehaiguste riski suurenemisele kaasneb liigse kõhuõõne rasvaga dr Viigimaa sõnul aga ka palju muid vaevusi, nagu unehäired, depressioon ja isegi soolevähk.

Dr Viigimaa tõi välja kaks võimalust piisava kehalise aktiivsuse saavutamiseks – aktiivne füüsiline tegevus ehk trennis käimine ja aktiivne eluviis igapäevaelu elamisel.

Inimesed, kelle eluviis on muidu istuv, peaksid miinimumi saavutamiseks trennis käima vähemalt kaks korda nädalas. “Samas annab ka pool tundi kiiremat kõndi päevas, näiteks tööle ja tagasi kõndides, miinimumi välja,” rääkis dr Viigimaa.

Kardioloog rõhutas ka liftide asemel treppidest käimise tõhusust. “Treppidest kõndimine annab ikka päevas päris palju.Hüpertoonikud, kes loobusid liftiga sõitmisest ja hakkasid trepist käima, suudsid oma vererõhku ikka märkimisväärselt alandada.

Dr Viigimaa tõi välja ka Rootsis algatatud programmi, kus ka füüsilist aktiivsust kirjutasid arstid välja retseptidega. “Selle retsepti aluses saavad patsiendid mingi perioodi ajal käia näiteks ka tasuta spordiklubis. Oleme seda ka Eestis arutanud.”