Kristjan Port: meid tabanud kriis viitab koostöö puudumisele

"Tervis sarnaneb rahaga selles mõttes, et seda saab hankida, seda saab kaotada, seda saab kasutada ja seda saab ka raisata. Aga selle koha pealt saab tervise sarnasus rahaga otsa, sest tervis ei asu rahakotis ega ühes kohas, seda ei saa lihtsalt osta," ütles TLÜ spordibioloogia professor Kristjan Port TÜ Delta trendipäeval.

Pilt: Scanpix

Kristjan Port: meid tabanud kriis viitab koostöö puudumisele (2)

Toimetaja: Dmitri Povilaitis

"Tervis sarnaneb rahaga selles mõttes, et seda saab hankida, seda saab kaotada, seda saab kasutada ja seda saab ka raisata. Aga selle koha pealt saab tervise sarnasus rahaga otsa, sest tervis ei asu rahakotis ega ühes kohas, seda ei saa lihtsalt osta," ütles TLÜ spordibioloogia professor Kristjan Port TÜ Delta trendipäeval.

Port rääkis kriisist tulenevatest muutustest ja sellest, kuidas hakata ennast paremini hoidma. Ta ütles, et seoses koroonaviirusega tasub tervisele mõelda natuke avaramalt, kui seni ollakse harjunud. Näiteks selle üle, mis tervis üldse on.

Tervis ei asu rahakotis

"Küllaltki tükk aega on mõeldud, et tervis on arstiabi ja seda saab haiglast arsti käest," ütles Port. Ta võrdles tervist hakatuseks rahaga: meil kõigil on taskus natukene raha, aga kui me ei saa seda hetkel kasutada, siis võiks küsida, miks me seda kaasas kanname.

"Aga järsku on vaja – elus on igasuguseid muutusi ja tekib võimalusi ja siis me kasutame seda raha – ja tervisega on täpselt sama lugu: meil on tervist vaja muutustega toimetulekuks," ütles Port.

Port ütles, et tervis on erinevate rakkude, kudede ja organite koostöö ja meid tabanud kriis viitab koostöö puudumisele. "Kui inimesed jäid koju ega saanud tööl käia, siis hakkas kogu ühiskonna tervis ära kaduma. Ja samas võtmes me peaksime mõtlema iseenda tervisele ka – kui me oma keha ei kasuta, siis see koostöö häirub ja tervise ressurss hakkab vähenema," selgitas ta.

Port ütles, et see kriis puudutab kõiki inimesi kõikidest vanuserühmadest. Küsimus on aga selles, kuidas õpetada inimesi oma tervise eest hoolt kandma. "Selleks on kultuuris olevad väärtused ja diskussioon ja õnneks või kahjuks see kriis tõi selle diskussiooni esile ning me peaksime seda võimalust paremini ära kasutama," märkis ta. "Tervis ei asu haiglas, vaid meie tegevustes," rõhutas ta.

Kõige rohkem saame kahju ülekaalust

"Kõige selle kõrval on üks suur elevant, mida me kipume unustama, see, et tegelikult saame me kõige rohkem kahju millestki muust kui koroonaviirusest. Selleks on ülekaal, insuliini madal tundlikkus, nõrgad lihased ja oskamatus keha kasutada. Viimane on seotud inimese suutmatusega elust osa saada, iseseisvuse kaotus, aga ka olulise ressursi kaotus kehas – meie lihased on tegelikult aminohapete ressursid, see aga stimuleerib vereringet ja aitab sotsiaalset kontakti ülal hoida ehk toetab iseseisvust," selgitas ta.

Insuliini madal tundlikkus on seotud lihaste mittekasutamisega ja ülekaal on samamoodi seotud nii insuliini- kui ka ainevahetushäiretega, tõi ta esile.

"Nendele kõigile on ravi olemas – ja see ravi ei asu haiglas, vaid see ravi asub meie enda keha kasutamises," ütles ta. "Loodetavasti me õpime paremini enda keha kasutama tänu sellele, et meid suruti kodudesse – meil tekkis äng, ebamugavus ja tekib väikene diskussioonikoht: kuidas elu parendada – kas me saaksime rohkem liikuda ja kes seda nõu annab," ütles ta, et nõuandjaks ei ole siinkohal arst.

Port lisas, et alati, kui on mingi kriis, siis selle juurde meelitatakse terve hulk inimlikku nurjatust ja küünilisust. Ehk meile hakatakse pakkuma ideid ja lahendusi, mis on alati hästi lihtsad, aga nõuavad raha ja on eksitavad.

Ka puhtusega võib liiale minna!

Koroonaviirusega on seotud ka immuunsusteema. "Me peaksime muutuma immuunsemaks ka rumaluste ja kurjuse suhtes. Selle jaoks on vaja diskussiooni üleval hoida, et arutada, mis on õige ja mis on vale," sõnas ta.

Port ütles ka, et inimeste omavahelised suhted on koroonaajal hakanud distantseeruma just seetõttu, et me kardame teineteist: "Me kardame, et teisel inimesel on viirus ja hakkame pidama distantsi, kasutame üha rohkem tehnilisi vahendeid, et seda isolatsiooni tagada ja see suurendab üksildust," tõi ta välja. "Üksildus suurendab passiivsust ja tundlikkust valeinformatsiooni suhtes," lisas ta, et ühiskonnas hakkab aina enam ilmnema teineteisest kaugenemise kultuur.

Port tõi esile ka puhtuse teema: "Selge see, et me peame end isoleerima ja meie peamiseks meetodiks on siin käte puhastamine, pindade desinfitseerimine ja distantsi pidamine. Aga puhtusega võib liiale minna – me kipume unustama, et meie keha pinnal on terve hulk mikroorganisme, mis tegelevad meie kaitsmisega ja kui me neid hävitame, siis me hävitame taas oma terviseressurssi," sõnas ta.

Teemat kokku võttes ütles Port, et me oleme terved mitte vaid tervise, vaid ka selle tõttu, et me tegutseme ja otsime õigemaid lahendusi halvas maailmas.

2 kommentaari

Laadimine...Laadimine...
Laadimine...Laadimine...